2-05-12297/34
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. veebruar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-12297/34 (endine tsiviilasja nr 2/34-8464/05)
Tsiviilasi
OÜ-u hagi HK(HK) vastu võla saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ lepinguline esindaja SE Kostja HK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus kohtu määramisel
Hagi rahuldada. Välja mõista HK (HK) OÜ-u kasuks võlgnevus 11 829 (üksteist tuhat kaheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 24 senti.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista HK(HK) OÜ-u kasuks menetluskulu 1 641 (üks tuhat kuussada nelikümmend üks) krooni ja 46 senti.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 11 829,24 krooni, millest rahaline põhikohustus on 5 914,62 krooni ja viivis 5 914,62 krooni, ja kohtukulud 1 641,46 krooni, millest riigilõiv on 1050 krooni ja õigusabi tasu 591,46 krooni.
2-05-12297/34 AS ja kostja vahel on sõlmitud leping, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Vastavalt üldtingimuste pt-le VII kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu lõpetas AS kostjaga lepingu ennetähtaegselt. Seisuga on kostja põhivõlg AS ees summas 5 914,62 krooni. loovutas AS nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka hagejale. Tulenevalt kostja vastusest hageja palub hagi rahuldada täies mahus ja on valmis sõlmima kostjaga kohtuotsuse alusel väljamõistetud võlasumma tasumise osas maksegraafiku pärast kostja kinnipidamisasutusest vabanemist. Kostja vastuväited hagile Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuna ta viibib pikemat aega ..... ning tema elatustase on miinimumis. Kostja ei loe õigeks viivist, kuna viibides .... puuduvad tal igasugused maksmisvõimalused. Kostja taotleb viivise maha võtmist. Kostja on nõus asja lahendamisega kompromissiga põhivõla ulatuses peale tema ..... Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungita. Kohtu seisukoht Juhindudes TsMS § 403 on kohus asjas määranud kirjaliku menetluse. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud teatis nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on AS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et on AS-i ja kostja vahel sõlmitud leping (tl 11), mille kohaselt kohustus AS osutama kostjale teenust ning kostja kohustus tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kohaselt. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud. Kohtule esitatud saldo
2-05-12297/34 kinnitusest (tl 13) nähtub, et seisuga on kostja põhivõlg AS-i ees 5 914,62 krooni. Kostja tunnistab põhivõlga ja on nõus selle tasuma peale tema ....... Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Pooled on lepingu sõlminud, järelikult on tekkinud ka kohustus leping nõuetekohaselt täita. Asjaolu, et kostjal puuduvad vahendid võla tasumiseks, ei anna alust tasumata kohustuse täitmisest keeldumiseks. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste (tl 16 pöördel) p-le 7.5. kohustus kostja AS-ile arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul. Maksepäevaks tasumata summadelt võis AS nõuda kostjalt alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest viivist. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni , summas 7 484,32 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivisenõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viiviste tasumist summas 5 914,62 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Asjaolu, et kostjal ei ole võimalik oma lepingulist kohustust täita põhjusel, et ta viibib ... ei ole vabandatav ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks viivise nõudes. ... viibimine on tagajärg kostja enda käitumisele. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 914,62 krooni ning viivis 5 914,62 krooni. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning tasu õigusabi eest summas 591,46 krooni, mis on viis protsenti hagi rahuldatud osast. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.