Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(6)

2-06-29326

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

13.10.2006.a. esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS maakohtule hagi Remy Sinimetsa vastu võlgnevuse kokku 59 519.90 krooni nõudes. Hageja palub jätta tema menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0600945/95tt (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle krediidisumma 30 000 krooni, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 28.99 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 34 983.53 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi S (edaspidi üldtingimused). Arvestades, et kostja on alates 2006.a. maikuust, s.o esimesest maksepäevast alates, jätnud täielikult täitmata lepingulised kohustused, oli hageja 27.06.2006.a. ning 04.08.2006.a. sunnitud saatma kostjale lepingu ülesütlemishoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja ei tasunud vaatamata meeldetuletustele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikust osamakset ning kuigi hageja andis kostjale võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 25.08.2006.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 41 614.44 krooni tasumist, millest 30 000 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 4873.52 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6000 krooni leppetrahv, 40.92 krooni viivis ja 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale mitte ühtegi summat tasunud, mistõttu on hageja üldtingimuste p. 10.2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 79 lg 1 alusel sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu alusel andis hageja kostjale 30 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p.-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles.

2(6)

2-06-29326 Hageja hoiatas 04.08.2006.a. kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3 ja 9.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1, 2, 4 ning § 158 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud ning kahjuhüvitis. Kuna kostja ei ole hagejale lepingu kehtivuse ajal ega ka pärast lepingu ülesütlemist mitte ühtegi summat tasunud, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 30 000 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning VÕS §-de 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista. Lepingu põhitingimuste alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 28.99 % krediidisummast ühe aasta kohta, kokku 34 983.53 krooni. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale intresside katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 4873.52 krooni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p. 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p. 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 28.99 % võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 25.08.2006.a. oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 40.92 krooni. Kuna hageja andis kostjale lepingu ülesütlemisavalduses 7-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, millele hageja lisab veel juurde 3 päeva, arvestamaks lepingu ülesütlemisavalduse kostjani jõudmise aega, alustab hageja ülesütlemisel nõutud summade alusel viivise arvestamist alates 05.09.2006.a.. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale mitte ühtegi summat tasunud, on hageja viivisenõue perioodil 05.09.2006.a. -12.10.2006.a. suurendanud kokku 905.44 krooni (30 000 x 28.99% x 38 päeva/365). Seega 12.10.2006.a. seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 946.36 krooni (40.92 kr + 905.44 kr).

3(6)

2-06-29326 VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 6000 krooni (30 000 kr x 20 %), mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt kostjale 27.06.2006.a. ning 04.08.2006.a. saadetud lepingu ülesütlemishoiatuste ning 25.08.2006.a. saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb kostjalt üldtingimuste p. 9.3 ja 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel võla sissenõudmisega seotud kulude katteks välja mõista. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 17 000 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil vastavalt lepingus sätestatule. Hageja on kõik oma lepingulised kohustused kostja ees nõuetekohaselt täitnud. Kostja on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning täitmata pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused. Kostjapoolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s 3 sätestatud korras. Vastavalt nimetatud sättele vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda hageja ka tegi, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingu põhitingimuste alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 28.99 % krediidisummast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 34 983.53 krooni intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist.

4(6)

2-06-29326 Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4873.52 krooni ning leppetrahv 6000 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 24 110.01 krooni (34983.53 – 4873.52 – 6000), mida hageja vähendab 17 000 kroonini. Seega tuleb kostjalt üldtingimuste p 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 1, 2, 4 alusel välja mõista kahjuhüvitis summas 17 000 krooni. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et lepingu kehtivuse ajal ega ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja lepingust tuleneva võlgnevuse katteks hagejale mitte ühtegi makset tasunud. Sellest johtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab lepingut rikkuma ning et hageja saab kostja poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingute sõlmimisel kokku lepiti. Samas on hageja valmis kahjuhüvitist vähendama, kui kostja koheselt tasub hagejale lepingujärgsed võlgnevused. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Samuti juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et TsMS § 404 lg 1 alusel on kohtul õigus määrata, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses, kuna hagihind ei ületa 50 000 krooni. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. TsMS § 133 lg 1 ja 2 alusel on antud hagihind põhinõude järgi arvutatuna 30 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2. Lisa 2 järgi on hagihinna puhul kuni 30 000 krooni ette nähtud riigilõivu täismäär 1750 kr. Koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest on hagile lisatud. Eeltoodu alusel ja VÕS §-de 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p. 1, 3, 6 ja lg 2, 108 lg 1, 113 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 1, 2 ja 4, 158 lg 1, 402, 145 lg 1, 416 lg 1, 2 ja 3 ja TsMS §-st 404 lg 1, 139 lg 2 p 1 ja lg 3, 133 lg 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lähtuvalt palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt välja 59 519.90 krooni, millest 30 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 4873.52 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 946.36 krooni viivis, 6000 krooni leppetrahv, 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 17 000 krooni kahjuhüvitis; 2) jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 3) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 28-29, 30/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 05.12.2006.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 28-29/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 18.12.2006 /t.l. 30/.

5(6)

2-06-29326 Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub jätta tema menetluskulud ja kostja menetluskulud kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.