2-06-15503
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.02.2007, Tallinnas, Kentmanni 13 kohtumajas
Tsiviilasja number
2-06-15503
Tsiviilasi
OÜ hagi AS vastu leppetrahvi nõude alusetuse tuvastamise ja leppetrahvina makstud summa tagastamiseks kohustamise nõuetes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ (reg kood XXX); asukoht XXX; hageja seaduslik esindaja KK, lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Britta Oltjer (Advokaadibüroo
Kostja: AS (reg kood XXX); asukoht XXX; kostja esindajad vandeadvokaat Ants Mailend ja vandeadvokaat Karl Haavasalu (Advokaadibüroo XXX);
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
12.01.2007 a Hageja esindajad vandeadvokaadi abi Britta Oltjer ja seaduslik esindaja KK; Kostja esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu;
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
2-06-15503
Kostja ei nõustu hagiga ja palub hagiavaldus jätta rahuldamata.
Lk 2 (5)
2-06-15503
Kostja ei nõustu hageja väidete käsitlusega, milles hageja väidab, et kostja on nõudnud leppetrahvi õigusliku aluseta ja sellest lähtuvalt hageja arvelt alusetult rikastunud ning leiab, et viited võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) alusetu rikastumise sätetele (§ 1028) on asjakohatud. Vaidlusalune summa on makstud hageja poolt kostjale nimetatud poolte vahel 15.03.2006 a sõlmitud kirjaliku lepingu (laenulepingu lisakokkuleppe nr 3) p 2 alusel. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Tegemist on seega lepingust tulenevat kohustust puudutava vaidlusega, milles ei saa tugineda alusetu rikastumise sätetele. Hageja ei eita seda, et vaidlusaluse kohustuse täitmise kohta sõlmiti 15.03.2006 a poolte vahel kokkulepe. Kostja esitas hagejale nõude leppetrahvi tasumiseks oma 13.03.2006 kirjaga. 15.03.2006 a kohtusid hageja ja kostja esindajad, kus hageja algatusel sõlmiti leping kostja kasuks seatud hüpoteekide võõrandamiseks AS-ile . Samas sõlmisid hageja ja kostja ka laenulepingu lisakokkuleppe nr. XXX, mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale vaidlusaluse summa (199 000 krooni). Laenulepingu lisakokkuleppe nr XXX sõlmimisel ei esitanud hageja esindaja mingisuguseid vastuväiteid kostja 13.03.2006 a kirjalikule nõudele leppetrahvi tasumiseks. Alles 16.03.2006, s.o. päev pärast lepingu sõlmimist leppetrahvi tasumise kohta, sai kostja kätte hageja kirjaliku vastuse 13.03.2006 a kirjale. Seega ei olnud kostjale laenulepingu lisakokkuleppe nr. XXX sõlmimisel teada, et hagejal on leppetrahvi tasumise nõude kohta vastuväiteid. Kostja leiab, et leppetrahvi nõudele vastuväidete esitamine tagantjärele on pahauskne. Kostja järeldas laenulepingus ettenähtud kohustuste rikkumise esinemist hageja poolt esitatud aruannete põhjal ja esitas oma seisukohad koos põhjendustega 13.03.2006 kirjas. Kostjale esitatud andmetest järeldus, et hageja oli tagastanud kostjalt nõusolekut küsimata oma osanikelt võetud laene, mis oli vastuolus poolte vahel sõlmitud laenulepinguga ja andis aluse leppetrahvi tasumise nõudmiseks. Hageja väidab, et tema laenukohustused osanike ees on küll vähenenud, kuid et see on toimunud nõudest loobumise, mitte võla tasumise tulemusel. Kostja arvates ei ole nõudest loobumise väide usaldusväärselt tõendatud. Dokumendi väidetava nõudest loobumise kohta esitas hageja esmakordselt koos hagiavaldusega. Kostjale sellist dokumenti varem esitatud ei ole. Kostja arvates puudub mõistlik põhjendus, miks peaks osanik vastusooritust saamata loobuma oma nõudest osaühingu vastu. Seda eriti olukorras, kus osanikke on rohkem kui üks. Kostja arvates ei ole 09.01.2006 võlasuhte lõpetamise kokkulepe tõendina usaldusväärne ja sellega ei ole lükatud ümber asjaolude esinemine, mis olid aluseks leppetrahvi nõude esitamisele kostja poolt 13.03.2006. Hageja on püüdnud seostada leppetrahvi tasumise nõudmist kostja poolt sooviga takistada poolte vahel sõlmitud laenulepingu lõpetamist. Sellised süüdistused on alusetud. Hagejal oli õigus laenuleping ühepoolselt lõpetada ja kostja ei olekski saanud seda takistada. Leppetrahvi nõude esitamist kostja poolt ei saa käsitleda hageja karistamisena laenulepingu lõpetamise eest, kuigi hageja väidab vastupidist. Leppetrahvi nõudmise õigus tulenes poolte vahel sõlmitud lepingust ja kostja esitas hagejale täpsed selgitused selle nõude aluste kohta. Vajadus nõude esitamiseks just 13.03.2006 a oli seotud laenulepingu lõpetamise taotlusega vaid seeläbi, et kostja soovis leppida kokku laenulepinguga seotud kohustuste täitmises enne laenulepingu lõpetamist, mis hageja poolt oli kavandatud toimuma 15.03.2006 a. Kostja pöörab kohtu tähelepanu ka asjaolule, et ta nõudis leppetrahvi tasumist viis korda väiksemas ulatuses, kui poolte vahel sõlmitud laenuleping seda oleks võimaldanud (hagiavalduse lisaks nr XXX oleva laenulepingu p 13.6). Nimetatu lükkab iseenesest ümber hageja meelevaldsed väited, nagu oleks leppetrahvi nõudmisega püütud hagejat takistada teiselt isikult laenu võtmisel või karistada teda selle eest.
Lk 3 (5)
2-06-15503
Laenulepingu lõpetamise vormistamisel 15.03.2006 a võttis hageja endale kirjaliku lepinguga kohustuse vaidlusaluse summa tasumise kohta ja kostjale ei olnud selle lepingu sõlmimise hetkel teada, et hagejal on leppetrahvi tasumiseks esitatud nõude suhtes vastuväiteid. Seega on hageja alusetult süüdistanud kostjat ka leppetrahvi nõudmise aluseks olevate asjaolude kontrollimata jätmises ja hagejal selliste tõendite esitamise takistamises.
Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulub rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud laenulepingut ning kas hagejale kostja poolt määratud leppetrahvil on seaduslik alus. Pooled vaildevad selle üle, kas hageja poolt 01.09.2005 K.K sõlmitud laenulepingut, 26.09.2005 O.L sõlmitud krediidilepingut, OÜ-ga ja V.M sõlmitud lepinguid saab tõlgendada poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 12.1.3 rikkumisena. Kohus leiab, et asja lahendamisel on esmajoones oluline anda õiguslik hinnang poolte vahel 15.03.2006 sõlmitud lepingule. 08.08.2005 sõlmisid pooled laenulepingu ning 10.03.2006tegi hageja kostjale avalduse, milles palub laenuleping lõpetada erakorralise ülesütlemisega. 13.03.2006 esitas kostja hagejale leppetrahvinõude lepingu p 12.1.3. rikkumise eest 199 000 krooni suuruses summas, mis on 1% tagastamata laenult. Hageja esitas vastuse trahvinõudele 14.03.2006, mis jõudis tunnistaja TS sõnul ja kohtule esitatud kostja ärakirja (tl 67) järgi panka 16.03.2006. 15.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu lisa nr XXX, millega leppisid kokku, et hageja tasub kostjale leppetrahvi 199 000 krooni vastavalt 13.03.2006 trahvinõudele. Tunnistaja TS sõnul sõlmiti lepingu lisa notari kontoris koos notariaalsete lepingutega hüpoteegi loovutamise kohta. TsÜS § 69 lg 1 järgi loetakse kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisest ning sama paragrahvi lg 2 järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et hageja oli teadlik kostja poolt esitatud leppetrahvi nõudest. Hageja ei ole seda asjaolu kohtumenetluse käigus vaidlustanud ning seda tõendab ka asjaolu, et hageja vastas kostja 13.03.2006 dateeritud nõudele 14.03.2006. Seega tegi hageja tahteavalduse, millega ta ei nõustunud kostja nõudega. 15.03.2006 allkirjastas hageja laenulepingu lisa nr XXX , millega tegi uue tahteavalduse, milles nõustus kostja nõudega. Kohus leiab, et üksteisele vastuoluliste tahteavalduste tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 72 sätetest. Hageja tahteavaldus leppetrahviga mittenõustumise kohta sai kostja kätte hiljem kui hageja tahteavalduse leppetrahviga nõustumise kohta. Kohus leiab, et TsÜS § 72 järgi tuleb lugeda, et hageja ei teinud leppetrahviga mittenõustumise tahteavaldust, sest vastupidist tahteavaldust e leppetrahviga nõustumist saab tõlgendada kui tahteavalduse tagasivõtmist. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas käitumine, kus üks võlasuhte pool esitab väikese ajavahega üksteisele vastukäivaid seisukohti. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui tahteavaldus ei vasta isiku tegelikule tahtele saab seda tühistada, mida hageja käesolevas hagis nõudnud ei ole.
Lk 4 (5)
2-06-15503
Hageja on põhjendanud leppetrahviga nõustumist sellega, et leppetrahviga mittenõustumisel oleks temale rentnike poolt esitatavad leppetrahvi nõuded tekitanud hagejale oluliselt suurema rahalise kahju kui kostja poolt nõutud leppetrahv. Hageja väidete kohaselt oleks leppetrahvi vaidlustamine toonud kaasa olukorra, kus hageja ei oleks pankadelt saanud täiendavaid rahalisi vahendeid ehitustegevuse lõpetamiseks ning see omakorda oleks toonud kaasa hageja kohustused juba sõlmitud rendilepingute osas. Seega leidis hageja, et tema äritegevuse huvides on mitte vaielda vastu leppetrahvile, et hoida sellega ära tulevikus kolmandate isikute poolt esitatavad nõuded. Kohus leiab, et 15.03.2006 laenulepingu lisa tuleb käsitleda kui võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 järgi . Hageja, hoolimata sellest, et ta arvas, et leppetrahvi nõue on alusetu, nõustus 199 000 krooni tasumisega. Seega võttis hageja endale rahalise kohustuse, mida enne ei olnud olemas. Võlatunnistusest tulenev kohustus on samuti kohustus, mida tuleb täita vastavalt VÕS § 76 lg
Lk 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.