Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kuningriigis, pärast mida haigestus ootamatult ning oli töövõimetu. Eeltoodust tulenevalt ei olnud võimalik apellatsioonkaebuse põhjendusi tähtaegselt lõpuni vormistada ning neid määratud tähtajaks kohtule esitada. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium, tutvunud apellandi taotlusega tähtaja ennistamiseks, leiab, et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning ennistada T.Vle tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks Harju Maakohtu 11.12.2006 otsuse peale. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Vaidlus puudub selles, et kostja esitas apellatsioonkaebuse 15.01.2007 seaduses sätestatud menetlustähtaja möödalaskmisega. Vastavalt TsMS § 632 lg-le 1 võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tulenevalt TsMS § 632 lg-st 1 lõppes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kostja jaoks 10.01.2007, kuna tema lepinguline esindaja oli kaevatava otsuse Harju Maakohtu kantseleist allkirja vastu kätte saanud 11.12.2006. Kolleegium leiab, et kostjal ei olnud mõjuval põhjusel võimalik järgida apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Kostja osales tsiviilkohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu ja on tuginenud tähtaja ennistamise taotluses asjaolule, et lepingulisel esindajal oli mõjuv põhjus, miks nimetatu ei saanud tähtaegselt apellatsioonkaebust esitada. Kohus möönab, et lepingulisele esindajale laienevad vastavalt TsMS § 217 lg-le 5 kõik esindatava menetlusosalise õigused ja kohustused ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Seega on kostjal õigus tugineda asjaoludele, mis takistasid tema lepingulisel esindajal menetlustoimingu tegemist, kuna apellatsioonkaebuse esitamine on menetlustoiming, mis nõuab õigusteadmisi ja mille tegemist ei saa eeldada menetlusosaliselt ilma kvalifitseeritud õigusabi kasutamata. TsMS § 422 lg 1 sätestab mõjuva põhjuse kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja Tiina Pilli viibimine töölähetuses Rootsi Kuningriigis ajavahemikul 29.12.2006 kuni 06.01.2007 mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemise tähtaja möödalaskmiseks, kuna töölähetus oli ette planeeritud (nähtuvalt AS Tallink Grupp kinnitus/arvest nr 6627833 olid Tallinn-Stockholm-Tallinn laevapiletid Tiina Pilli nimele broneeritud juba 12.12.2006) ning Tiina Pill OÜ HEMA Õigusbüroo juhatuse liikmena komandeeris ennast 27.12.2006 käskkirja alusel Rootsi Kuningriiki seoses K. A esindamisega. Kuivõrd kostja lepingulise esindaja kutsetegevuseks on klientidele õigusabiteenuse osutamine, siis on esindaja pädevuses ehk tema tahte mõjusfääris oma aja planeerimine erinevate klientide (käsundiandjate) esindamisel ning ühe kliendi esindamine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks teise kliendi esindamata jätmiseks. Riigikohtu 24.01.2007 määruse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 on mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmiseks sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud. Teiseks on kostja lepinguline esindaja esitanud kohtule OÜ-s K väljaantud arstitõendi, mille kohaselt viibis T. Pill ajavahemikul 08.01.2007 kuni 12.01.2007 ambulatoorsel ravil 2(3)

ja vajas voodirežiimi. Nimetatud tõendi alusel ennistab Tallinna Ringkonnakohus kostjale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja, pidades silmas TsMS § 422 lg-s 1 sätestatut, mille järgi ootamatu haigestumine on mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks. Kuna eriarsti G. Š (arstikood D01000) otsusega on tuvastatud, et apellandi esindaja vajas voodirežiimi, takistas vastav haigestumine tal menetlustoimingute tegemist. Kuigi menetlustoimingu tegemise takistus esines apellandi esindajal apellatsioonitähtaja viimase kolme päeva jooksul, tuleb seda ikkagi lugeda mõjuvaks põhjuseks, kuna isikute võrdsus seaduse ees (TsMS § 7) ei luba ühe menetlusosalise jaoks lühendada TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 30-päevast apellatsioonitähtaega. Samuti esitas kostja esindaja apellatsioonkaebuse 15.01.2007 viiepäevase hilinemisega, mis ligikaudu vastab haiguse tõttu möödalastud tähtaja osale (13.01. ja 14.01.2007 olid puhkepäevad).

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.