2-06-28564/2 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul arvates vastava määruse ja hagimaterjalide kätte toimetamisest. Hagi koos lisadega on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtule vastanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leidis, et nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel liitumislepingust ja järelmaksuga müügilepingust tulenev võlasuhe. Vastavalt lepingule hageja esitas kostjale arved kokku summas 4371,25 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja võlg hageja ees 4293,38 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Samuti annab VÕS § 108 lg 1 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse rikkumisel selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lisaks olevate üldtingimuste punktis 5.13 nähakse ette viivisemäär 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud viivistg alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni . Kostja on olnud viivituses 602 päeva, viivisvõlg hageja ees on seega 0,15% päevas x 4293,38 krooni = 6,44 krooni päevas ; 6,44 krooni x 602 päeva = 3876,88 krooni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 4293,38 krooni ja viivised 3876,88 krooni, kokku 8170,26 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata