Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 17 294 krooni ja 45 senti ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul arvates vastava määruse ja hagimaterjalide kätte toimetamisest. Hagi koos lisadega on kostja seaduslikule esindajale – juhatuse liikmele J. O isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja

ei ole kohtule vastanud. TsMS § 318 lg-le 2 kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. Kohus leidis, et nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingust tulenev võlasuhe. Vastavalt lepingule hageja müüs kostjale tellimuse alusel erinevaid kaupu, kostja kohustus kauba eest esitatud arved tasuma 14 päeva jooksul. Kostja on kauba kättesaamist allkirjadega kinnitanud, kuid jätnud arveid tasumata summas 13 902,45 krooni. Lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % päevas tähtajaks tasumata summast. jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. VÕS RS § 12 lg 1 kohaselt enne 1.juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Hageja nõue põhineb väljastatud arvetel ning seetõttu juhindub kohus võlaõigusseaduse sätetest. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Samuti annab VÕS § 108 lg 1 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse rikkumisel selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kaupade ostu-müügilepingu punktis 4.7. nähakse ette viivisemäär 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 24.07.2006 seisuga on kostja viivisvõlgnevus hageja ees 3395 krooni. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt välja põhivõla summas 13 902 krooni 45 senti ja viivised summas 3395 krooni, kogusummas 17 297 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6

alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.