Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.jaanuar 2007.a. Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-39402

Tsiviilasi

Elion Ettevõtted AS hagi Meelis Brett’i vastu 18 507.85 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Elion Ettevõtted AS, registrikood 10283074, asukoht Endla 16 Tallinn Hageja esindaja: Monika Paade, Lai 29 Tartu 51014 Kostja: Meelis Brett, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx

esindajad

Asja läbivaatamise aeg

29.jaanuaril 2007.a. kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi. Välja mõista Meelis Brett’ilt Elion Ettevõtte Aktsiaseltsi kasuks 16 872.45 (kuusteist tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks krooni ja 45 senti) krooni põhivõlga, 1535.40 (üks tuhat viissada kolmkümmend viis krooni ja 40 senti) krooni viivist ja 100.00 (ükssada) krooni lepingu rikkumisega seotud administreerimiskulusid. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. Määrata kindlaks, et Elion Ettevõtted AS-i menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Välja mõista Meelis Brett’ilt Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte isiklikult kostjale allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Asjaolud ja kohtu järeldused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on sõlmitud järelmaksu müügileping nr 4263828, mille alusel kostja ostis hagejalt arvuti Amilo M1450G maksumusega 16 999.00 krooni. Lepingu summa koos intressidega kohustus kostja tasuma vastavalt lepingus sisalduvale maksegraafikule. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Perioodil märts 2006.a. kuni juuli 2006.a. on hageja esitanud arveid, milliseid kostja ei ole täielikult tasunud ning on jäänud hagejale võlgu 16 872.45 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaatamata hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletustele ei ole kostja endale võetud kohustusi täitma asunud. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Hageja oli õigustatud nõudma kohustuse täitmist, lepingu üles ütlema 31.juulil 2006.a. (ka lepingu punkt 8 alusel) ja nõudma viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse leping üles öelda, nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepingu punktis 3 fikseeritud määras 0,1 % tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Kostja on viivituses olnud 91 kalendripäeva ja hageja nõuab viivist 1535.40 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt 100.00 krooni väljamõistmist kulutuste katteks, mis on tekkinud seoses rikkumise admministreerimise, rikkumise kohta teatise koostamise ja postitamisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ning need tuleb kostjalt välja mmõista. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks