Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Harju Maakohtu 13.06.2006.a otsusega kuulutati välja OÜ pankrot, mistõttu hageja esitab nõude kostja vastu, kes vastutab käenduslepingu kohaselt solidaarselt OÜ-ga . Hageja on täpsustanud 01.12.2006.a kohtule saabunud avalduses, et hageja esitas ka nõudeavalduse OÜ pankrotimenetluses liisinglepingust tuleneva nõude osas 09.08.2006.a põhivõlgniku vastu. Hageja on teavitanud kostjat OÜ pankrotist esmakordselt 09.08.2006.a, saates kostjale kirja käenduslepingus toodud aadressil XXX, kuid kiri tagastati, kuna kostja oli ära kolinud. 22.08.2006.a saatis hageja kirja uuele hageja poolt väljaselgitatud kostja aadressile XXX, mille kostja ka kätte sai. 10 päeva jooksul teatise kättesaamisest kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja esitas 14.09.2006.a hagi kohtule. Kostja oli OÜ juhatuse liige perioodil 20.12.2002.- 19.09.2005.a ja on vähetõenäoline, et kostja OÜ pankroti väljakuulutamisest ei teadnud. Samas on kostjal võimalik tema poolt täidetud kohustus OÜ pankrotimenetluses sisse nõuda põhivõlgnikult. 19.12.2006.a kohtule saabunud avalduses on hageja täpsustanud oma nõuet. Vara jääkmaksumus 41`816,63 krooni on kujunenud seisuga 15.01.2004.a, kuivõrd liisingulepingud OÜ-ga lõpetati detsembris 2003.a. Nimetatud jääkmaksumus kajastub ka liisinglepingu maksegraafikus, seisuga 15.01.2004.a olid vara tasumata osamaksed (jääkmaksumus) summas 2`672,57 eurot ehk 41`816,63 krooni. Hageja raamatupidamisandmete täiendaval kontrollimisel on selgunud, et hageja kandis seoses vara tagastamisteenusega tegelikult kulutusi kokku summas 2`950.- krooni, mis seisneb OÜ-le Reeborn tasutud tagastusteenuse tasus. Hageja vähendab nõuet 1`910 .- krooni võrra. Hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu jääb 36`376,79 krooni ja menetluskulu – riigilõiv summas 2`250.krooni. II Kostja vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostjaga sõlmitud käendusleping kehtis vastavalt käenduslepingu punktile 10 kuni 15.09.2006.a. AS on koostanud hagiavalduse 14.09.2006.a, kuid nimetatud hagiavaldus jõudis kohtusse 25.09.2006.a. Kostja palub kohaldada nõudele aegumist. Hageja on võõrandanud peale hageja ja OÜ vahelise liisinglepingu nr XXX ennetähtaegset lõpetamist detsembris 2003.a lepingu objektiks oleva 01.09.2004.a aastal, saades vara realiseerimisel kokku kahju 38`286,84 krooni. Vastavalt OÜ raamatupidamise ning juhatuse andmetele, ei ole hageja nimetatud nõude tekkimisest OÜ informeerinud ega ka teostanud toiminguid nõude sissenõudmiseks 2004-2005.a, mil OÜ oli majanduslikult tegutsev ettevõte. Vastavalt Harju Maakohtu otsusele kuulutati 13.06.2006.a välja OÜ ehk põhivõlgniku pankrot. 19.06.2006.a AT-s avaldatud pankrotiteate kohaselt oli õigus esitada nõudeid võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja tähtajast, pankrotihaldurile kahe kuu jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja informeeris käendajat OÜ pankrotist ning käesoleva hagi aluseks olevast nõudest alles nende poolt 22.08.2006.a koostatud kirjas, mille kostja sai kätte peale 24.08.2006.a, seega puudus kostjal reaalne võimalus esitada nimetatud nõue põhivõlglasele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ sõlmis hagejaga 19.03.2003.a liisinglepingu (t.l. 2941), liisinguvõtja ei suutnud nõuetekohaselt täita hagejaga sõlmitud liisinglepingut, hageja ütles selle üles (t.l. 86) ja liisinglepingust tulenev võlgnevus on 36`376,79 krooni, millest 2`950.krooni on tagastusteenuse maksumus (t.l. 82 ja 83). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping OÜ liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks (t.l. 42-43). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja kui liisinglepingust tulenevate kohustuste käendaja peab rahuldama pankrotistunud põhivõlgniku vastu suunatud nõuded. Asjakohaseks ei saa pidada kostja väiteid käenduslepingust tulenevate nõuete aegumise suhtes, kuivõrd hagi on esitatud kohtule tähtaegselt ehk faksi teel 14.09.2006.a (t.l.1) ja käsipostiga 15.09.2006.a. VÕS § 142 lg-s 3 sätestatu kohaselt võib käendus olla piiratud muuhulgas tähtajaga. Käenduslepinguga (t.l. 42-43) loeb kohus tõendatuks, et lepingu p-s 1, on pooled kokku leppinud, et käendusleping on kehtiv kuni 15.09.2006.a. TsÜS § 137 lg-s 1 sätestatu kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega esitati hagi tähtaegselt ka käsipostiga. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks pole seetõttu põhjendatud ja jääb rahuldamata. Väide, et hageja ei teostanud toiminguid nõude sissenõudmiseks 2004-2005.a, mil OÜ oli majanduslikult tegutsev ettevõte, on ümber lükatud hageja poolt esitatud õiendiga (t.l. 44), arvega (t.l. 84) ja konto väljavõttega (t.l. 85), mille kohaselt liisinglepingu esemeks olev vara müüdi hinnaga 8 ́389,79 krooni (ilma käibemaksuta) ja see raha (koos käibemaksuga summas 9`900,01 krooni) laekus ka hageja kontole. Seega on hageja teinud toiminguid võla sissenõudmiseks. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et 19.06.2006.a ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded teade OÜ pankrotistumise kohta. Nõudeavaldusega (t.l. 71-73) loeb kohus tõendatuks, et hageja on esitanud muuhulgas ka liisinglepingust nr XXX tuleneva nõude OÜ pankrotimenetluses 09.08.2006.a. Käenduslepinguga (t.l. 42-43) loeb kohus tõendatuks, et käendaja avaldas oma elukohaks lepingu sõlmimisel XXX. Lepingu p 6 kohaselt kohustus käendaja informeerima liisinguandjat 5 tööpäeva jooksul sellest, et tema elukoht on muutunud. Kirjaga ja tagastusteadetega (t.l. 74-76) loeb kohus tõendatuks, et 09.08.2006.a on hageja koostanud kirja kostjale, milles informeerinud kostjat OÜ pankrotist ja andnud kostjale tähtaja nõude täitmiseks. Nimetatud kiri on saabunud 11.08.2006.a kostja enda poolt avaldatud XXX ning tulnud tagasi 12.08.2006.a märkega „adressaat ära kolinud“. Kostja on kirja kätte saanud . Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et ta teavitas hagejat elukoha muutusest. Seega asetas kostja end ise olukorda, et ta ei olnud hagejale kättesaadav ja asjaolu, et kostja sai teada alles 30.08.2006.a OÜ pankrotimenetlusest, ei ole aluseks ei kostja vabanemisele kohustuse täitmisest ega ka hageja nõude vähendamisele (VÕS § 146 lg-d 2 ja 3). VÕS § 142 lg-s 1 sätestatu kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama kohustuse täitmise eest. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole oma võlgnevust tasunud ja hagejal on õigus nõuda liisinglepingust tekkinud kahju hüvitamist käenduslepingu alusel (VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 3). Kuivõrd ei esine VÕS §-s 146 lgs 3 sätestatud võlausaldaja nõude vähendamise aluseid, on hageja nõue kostja vastu summas 36`376,79 krooni põhjendatud ja nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja

menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.