Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-11715
Tsiviilasi
MV hagi VV vastu 10 000 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.03.2017 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 3700 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MV apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): MV (sünd. xx.xx.xxxx, elukoht xxxxxxxx,xxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov Kostja (vastustaja): VV (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vladimir Kolga
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 24.03.2017 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta MV kanda.
3.Välja mõista MVlt VV kasuks 300 eurot apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MV (hageja) esitas 03.08.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse VV (kostja) vastu 10 000 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt koostasid ZK ja NK 11.09.2009 abikaasade vastastikuse testamendi. NK suri 10.09.2011 ning testamendi p-i 3.1 kohaselt oli ZK oma abikaasa eelpärija. Järelpärijaks oli vastavalt testamenti p-le 3.2 hageja. Pärandvarasse kuulus 3-toaline korteriomand asukohaga xxxxxxxxxx.
3.31.10.2011 müüs ZK korteriomandi kostjale 1000 euro eest. Tegemist on müügiga ilmselgelt alla turuhinna, mida tõendab fakt, et kostja müüs 30.10.2012 korteriomandi edasi 11 000 euro eest. Lähtudes ostu- ja müügihindade vahest (11 000-1000) on haginõudeks 10 000 eurot.
4.ZKl eelpärijana puudus õigus vara kinkida ning seega on tema võõrandamistehing tulenevalt pärimisseaduse (PärS) § 48 lg-st 2 tühine ning tehingupooled peaksid saadu tagastama. Hageja leiab, et abikaasade ühises testamendis antud käsutusõigus ei tähenda, et käsutamise kaudu võiks eelpärija kõrvale hiilida koos oma abikaasaga eluajal võetud kohustusest pärandada vara varemsurnud pärandajaga ühiselt määratud järelpärijale. Vastasel korral muutuks terve abikaasade vastastikuse testamendi ja sellest tulenev järelpärimise regulatsioon fiktsiooniks, mida üleelanud abikaasa täitma ei peakski.
5.Hageja palub kostjalt PärS § 48 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 alusel välja mõista 10 000 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. 20.02.2017 vähendas hageja haginõuet ja palus kostjalt välja mõista 3700 eurot. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Testamendi kohaselt oli üleelanud abikaasal õigus käsutada vara omal äranägemisel, sh õigus vara vajadusel võõrandada ning pärast viimase abikaasa surma pärib allesjäänud vara hageja. Võõrandamisleping on kehtiv, notariaalselt tõestatud ja õiguspärane. Müügitehingu ajal oli ZK korteriomandi ainuomanik, teovõimeline isik, kellel oli võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
8.Tegemist ei olnud müügiga ilmselgelt alla turuhinna. Korteriomand oli väga halvas seisus ning vajas kapitaalremondi. Kostja teostas korteris täieliku remondi, mistõttu muutus oluliselt korteriomandi turuhind. Kostja kandis märkimisväärseid kulutusi, et viia korter heasse seisundisse. Pärast korteriomandi müüki elas ZK veel kolm aastat
ning selle aja jooksul ei soovinud ta pöörduda kostja vastu kohtusse 10 000 euro saamiseks. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohtu 24.03.2017 otsusega jäeti hagi 3700 euro nõudes rahuldamata, lõpetati menetlus 6300 euro nõudes (TsMS § 428 lg 1 p 3). Asjas puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle: - Hageja on 05.02.2014 surnud ZK pärija (tl 6); - ZK ja NK tegid 11.09.2009 abikaasade vastastikuse testamendi (tl 7-9); - 31.10.2011 müüs ZK talle kuuluva korteriomandi kostjale hinnaga 1000 eurot; - 30.10.2012 müüs kostja korteriomandi kolmandale isikule hinnaga 11 000 eurot (tl 17-22).
10.Hageja nõude aluseks saaks olla PärS § 48 lg 2. Vastastikuse testamendi p 3.1 järgi nimetavad testaatorid vastastikku teineteist oma vara pärijaks – üleelanud abikaasale jääb kogu surnud abikaasal surmapäeval olemasolev vara. Üleelanud abikaasal on õigus käsutada vara omal äranägemisel, sealhulgas vara vajadusel võõrandada. Punkti 3.2 järgi pärib pärast viimase abikaasa surma allesjäänud vara kostja. PärS § 48 lg 2 mõtte järgi on eelpärija pigem järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumiseni tegutsev pärandvara hooldaja. Eelpärija käsutusõigus ei hõlma tasuta käsutusi ja pärandvara hulka kuuluvaid kinnisasju ja kinnisasjaõigusi, kui käsutuse tagajärjel välistatakse või piiratakse järelpärija õigusi. Eeldus on, et kinnisasja käsutus ei olnud vajalik kohustuse täitmiseks, kuid järelpärija peab taluma pärandaja poolt tema eluajal võetud kohustuse täitmist pärandvarasse kuuluva kinnisasja arvel.
11.Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole tegemist PärS § 48 lg-s 2 sätestatud juhtumiga. Ennekõike tuleb tähelepanu pöörata, et vastastikuses testamendis ei ole jäetud vara käsutamine eelpärija poolt PärS § 48 reguleerida. Testamendi p 3.1 teises lauses on pooled avaldanud, et üleelanud abikaasal on õigus käsutada vara omal äranägemisel, sh õigus vara vajadusel võõrandada. Seega on kõrvale kaldutud PärS § 48 lg-s 2 sätestatust ning eelpärija vara käsutus on kehtiv. Hagejal puudub sellest tulenevalt õiguslik alus nõuda tühise tehingu järgi korteriomandi väärtuse hüvitamist.
12.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 4). Maakohus määras kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 600 eurot. Maakohus määras, et kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) tasuda kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus tagastas hagejale osaliselt nõudest loobumisest pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 112,50 eurot (TsMS § 150 lg 2 p 2). Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub 03.04.2017 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
14.Pärandajad ei saanud järelpärimise määramisel kõrvale kalduda PärS § 48 lg-st 2. Järelpärimise instituut ei ole pärandajatele vabalt kujundatav absoluutses ulatuses. PärS § 54 kohaselt võidakse eelpärijale anda õigus pärandit vabalt kasutada, see ei võta aga järelpärijalt õigust kaitsta end tema õigusi välistavate või piiravate kinkeiseloomuga tehingute vastu PärS § 48 lg 2 mõttes. Ei ole mõistlik oletada, et NK määras küll hageja oma järelpärijaks, kuid pidas samas õigeks, et üleelav abikaasa võiks ikkagi hageja õigusi mitte arvestada ja vara ära kinkida. Nii kaotaks
järelpärimise instituut oma mõtte. Kuna kinkimisel ei saa eelpärija pärandist kasu, puudub ka vajadus eelpärija väidetavat kinkeõigust kaitsta.
15.Hageja viitas analoogia korras Saksa õigusele ja õiguskirjandusele. Näiteks H. Broxi pärimisõiguse õpikus on mh välja toodud, et eelpärija käsutusõigus on vastavalt piiratud tasuta käsutuste ja tema poolt antud kinkekohustuste täitmiseks tehtud käsutuste puhul ning sellised käsutused on kehtetud, kui need kahjustavad järelpärijat järelpärimisel. Järelpärijat tuleb selliste käsutuste eest kaitsta (H. Brox. Pärimisõigus. Lk 191 ja 182). Samuti on J. Mayer välja toonud, et eelpärijat ei saa vabastada keelust mitte teha tasuta käsutust (J. Mayer. „Zeitschrift für Erbrecht und Vermögensnachfolge”, 2000, 1).
16.Isegi, kui testamendiga võiks anda eelpärijale nn absoluutsed õigused, siis ei nähtu testamendist, et seda oleks tehtud. 11.09.2009 testamendis on märgitud, et eelpärijal on õigus vara võõrandada vajadusel. Vajadus kinkeiseloomuga tehingu tegemiseks ei ole tõendatud. Pärast korteriomandi võõrandamist alla turuhinna jäi eelpärija rahatuna hooldekodusse ning surma hetkel ei olnud tal isegi matuseraha. Vastustaja seisukoht
17.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
19.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20.Asjas puudu vaidlus tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle. Vaidlus on õiguse kohaldamise üle. Hageja põhjendab oma nõuet valdavalt Saksa pärimisõigusele viidates, kuid vaidlust pole selles, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Hageja nõue tugineb PärS § 48 lg-le 2, mis käsitleb eelpärija käsutusõigust, mille kohaselt pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. Maakohus leidis põhjendatult, et nimetatud säte ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele.
21.Hageja pärimisõigus tuleneb ZK ja NK poolt 11.09.2009 tehtud abikaasade vastastikusest testamendist, milles tehtud korralduste kohaselt üleelanud abikaasale jääb kogu surnud abikaasa surma päeval olemasolev vara ja üleelanud abikaasal on õigus käsutada vara oma äranägemisel, sealhulgas õigus vara vajadusel võõrandada ning peale viimase abikaasa surma pärib allesjäänud vara hageja.
22.Eeltoodud asjaoludel kohaldub antud asjas PärS 90 lg 3, mille kohaselt, kui abikaasade vastastikuses testamendis ei ole määratud, et pärand peab üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus, läheb pärand kolmandale isikule üle üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus.
Üksnes juhul, kui testamendi kohaselt peab pärand üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus, on üleelanud abikaasal pärandi kasutamisel ja käsutamisel samad õigused kui eelpärijal (PärS § 90 lg 4).
23.Antud juhul on testaatorid selgelt väljendanud ühist tahet, et pärand ei pea üle minema kolmandale isikule varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus, vaid kolmas isik pärib peale viimase abikaasa surma allesjäänud vara. Seega ei kohaldu ZK suhtes PärS § 48 lg-s 2 sätestatud eelpärija käsutusõiguse piirangud. Hagejal puudub sellest tulenevalt õiguslik alus nõuda tühise tehingu järgi korteriomandi väärtuse hüvitamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
25.Maakohus määras kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 600 eurot õigusabikulu. Maakohus on väljamõistetud menetluskulude suurust piisavalt põhjendanud ja hageja ei ole seda vaidlustanud.
26.Kuna maakohus määras kostja maakohtus kantud menetluskulude suuruse kindlaks, siis määrab ka ringkonnakohus TsMS § 177 lg 1 alusel kindlaks kostja apellatsiooniastme menetluskulude suuruse.
27.Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 500 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebuse analüüs ja suhtlemine kliendiga 1 tund; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 3 tundi; lõpliku seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 1 tund, kokku 5 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
28.Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
29.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kostja poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Vajalikuks ajakuluks, hinnates asja keerukust ja mahtu, hindab ringkonnakohus järgmiselt: kaebusega tutvumine ja analüüs 0,5 tundi; apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 2 tundi ja lõpliku seisukoha koostamine 0,5 tundi. Kostja kordab põhiliselt juba maakohtus esiletoodud asjaolusid ja põhjendusi. Kokku on apellatsioonimenetluse kohane ajakulu 3 tundi.
30.Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta on tavapärane. Eelneva põhjal tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks 300 eurot (3 × 100).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.