Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xxxx hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) tasuda Xxxx viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagastada Xxxxe osaliselt nõudest loobumisest pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust, so 112,50 eurot OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo arveldusarvele EE831010052038411007. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (24.03.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Xxxx(hageja) esitas 03.08.2016 maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu 10 000 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt koostasid 11.09.2009 XXXXja XXXXabikaasade vastastikuse testamendi. 10.09.2011 XXXXsuri ning testamendi p-i 3.1 kohaselt oli XXXXoma abikaasa eelpärija. Järelpärijaks oli vastavalt testamenti p-le 3.2 hageja. Pärandvarasse kuulus 3-toaline korteriomand Xxxx. 31.10.2011 müüs XXXXkorteriomandi kostjale 1000 euro eest. Hageja leiab, et tegemist on müügiga ilmselgelt alla turuhinna, mida tõendab fakt, et kostja müüs 30.10.2012 korteriomandi edasi 11 000 euro eest. Lähtudes ostu- ja müügihindade vahest (11 000-1000) on haginõudeks 10 000 eurot. 20.02.2017 esitatud menetlusdokumendis vähendas hageja haginõuet ja palub kostjalt välja mõista 3700 eurot. Hageja leiab, et kuna XXXX-l eelpärijana puudus õigus vara kinkida, on tema võõrandamistehing tühine ning tehingupooled peaksid saadu tagastama. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 48 lg-le 2 on pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. Hageja leiab, et abikaasade ühises testamendis antud käsutusõigus ei tähenda, et käsutamise kaudu võiks eelpärija kõrvale hiilida koos oma abikaasaga eluajal võetud kohustusest pärandada vara varemsurnud pärandajaga ühiselt määratud eelpärijale. Vastasel korral muutuks terve abikaasade vastastikuse testamendi ja sellest tulenev järelpärimise regulatsioon fiktsiooniks, mida üleelanud abikaasa täitma ei peakski. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Testamendi kohaselt oli üleelanud abikaasal õigus käsutada vara omal äranägemisel, sh õigus vara vajadusel võõrandada ning pärast viimase abikaasa surma pärib allesjäänud vara hageja. Kostja leiab, et võõrandamisleping on kehtiv, notariaalselt tõestatud ja õiguspärane. Müügitehingu ajal oli XXXXkorteriomandi ainuomanik, teovõimeline isik, kellel oli võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tegemist oli müügiga ilmselgelt alla turuhinna. Korteriomand oli väga halvas seisus ning vajas kapitaalremondi. Kostja teostas korteris täieliku remondi, mistõttu korteriomandi turuhind oluliselt muutus. Kostja kandis märkimisväärseid kulutusi, et viia korter heasse seisundisse. Kostja märgib, et pärast korteriomandi müüki elas XXXXveel kolm aastat ning selle aja jooksul ei soovinud XXXXpöörduda kostja vastu kohtusse 10 000 euro nõudes. Maakohtu põhjendused
3.20.02.2017 menetlusdokumendis vähendas hageja kostja vastu esitatud nõuet 6300 euro võrra (tl 106-107). Ühtlasi taotleb hageja enamtasutud riigilõivu tagastamist. Sellest saab järeldada,
et hageja loobub kostja vastu esitatud nõudest summas 6300 eurot ja menetlus selles osas tuleb lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb muus osas jätta rahuldamata.
5.Asjas puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle: • Hageja on 05.02.2014 surnud Xxxxpärija (tl 6); • Xxxxja Xxxxtegid 11.09.2009 abikaasade vastastikuse testamendi (tl 7-9); • 31.10.2011 müüs Xxxxtalle kuuluva korteriomandi kostjale hinnaga 1000 eurot; • 30.10.2012 müüs kostja korteriomandi kolmandale isikule hinnaga 11 000 eurot (tl 1722).
6.Hageja on Xxxxõigusjärglasena esitanud kostja vastu hagi pärimisseaduse (PärS) § 48 lg 2 alusel. Hageja leiab, et 31.10.2011 korteriomandi müügitehing on tühine, mistõttu peab kostja saadu tagastama. Kuna korteriomand on müüdud edasi kolmandale isikule, siis nõuab hageja korteriomandi väärtuse hüvitamist.
7.Käesoleva nõude aluseks saab olla PärS § 48 lg 2, mille järgi pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi.
8.Vastastikuse testamendi p 3.1 järgi testaatorid nimetavad vastastikku teineteist oma vara pärijaks – üleelanud abikaasale jääb kogu surnud abikaasal surmapäeval olemasolev vara. Üleelanud abikaasal on õigus käsutada vara omal äranägemisel, seal hulgas vara vajadusel võõrandada. Punkti 3.2 järgi peale viimase abikaasa surma pärib allesjäänud vara kostja. Eelnenud sätetest tulenevalt leiab hageja, et kuna eelpärija müüs korteri alla turuhinna, siis see piirab järelpärija õigusi ning tehing on tühine. PärS § 48 lg 2 mõtte järgi on eelpärija pigem järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumiseni tegutsev pärandvara hooldaja. Eelpärija käsutusõigus ei hõlma tasuta käsutusi ja pärandvara hulka kuuluvaid kinnisasju ja kinnisasjaõigusi, kui käsutuse tagajärjel välistatakse või piiratakse järelpärija õigusi. Eeldus on, et kinnisasja käsutus ei olnud vajalik kohustuse täitmiseks, kuid järelpärija peab taluma pärandaja poolt tema eluajal võetud kohustuse täitmist pärandvarasse kuuluva kinnisasja arvel.
9.Kohus leiab, et käesoleval juhul pole tegemist PärS § 48 lg-s 2 sätestatud juhtumiga. Ennekõike tuleb tähelepanu pöörata, et vastastikuses testamendis ei ole jäetud vara käsutamine eelpärija poolt PärS § 48 reguleerida. Testamendi p 3.1 teises lauses on pooled avaldanud, et üleelanud abikaasal on õigus käsutada vara omal äranägemisel, seal hulgas õigus vara vajadusel võõrandada. Seega on kõrvale kaldutud PärS § 48 lg-s 2 sätestatust ning eelpärija vara käsutus on kehtiv. Hagejal puudub sellest tulenevalt õiguslik alus nõuda tühise tehingu järgi korteriomandi väärtuse hüvitamist. Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.
11.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1 1. lause). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1100 eurot käibemaksuta. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13). Kohtu hinnangul on antud juhul tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) mõistlik suurus. Nimetatud tunnihind on kooskõlas kohtupraktikaga.
12.Kohus ei nõustu nimekirja märgitud ajakuluga. Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks kostja esindaja ajakuluks: •
21.10.2016 vastuse koostamine ja asjaolude analüüs – 3 tundi
•
Teiste seisukohtade koostamine 10.11.2016, 25.11.2016, 03.03.2017 ja 21.03.2017 – 2 tundi. Dokumentide sisu oli kattuv ning osaliselt kajastavad asjas mitte tähtsust omavaid asjaolusid.
Kokku on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 5 tunni eest (5 x 100) 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot.
13.20.02.2017 on hageja taotlenud enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel (tl 106-107). Nimetatud taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Käesolevas menetluses on kohus võtnud hagi menetlusse summas 10 000 eurot ning nõude vähendamisega on hageja loobunud nõudest summas 6300 eurot. Nõudelt 3700 eurot tuleb tasuda riigilõivu 325 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 550 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv osaliselt hagist loobumise tõttu (550 – 325 / 2) 112,50 eurot.
14.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.