lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-33804/7

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 19.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-33804/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
605
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 147 lg 1Riigilõivu tasumineTsMS § 191 lg 1, 2Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse pealeTsMS § 466Määruse teatavakstegemine ja jõustumineTsMS § 664 lg 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-33804

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav ja Malle Seppik

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2007.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-33804

Tsiviilasi

V.Ti taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu kohtunikuabi 11. detsembri 2006.a määrus menetlusabi andmisest keeldumise kohta.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.Ti määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta V.Ti määruskaebus läbi vaatamata.

Edasikaebe kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1.V.T esitas 10.11.2006 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks koos menetlusabi taotlusega. V. T soovib esitada hagi materiaalse ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks kriminaalasjas süüdistatavalt B. V ning taotleb riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses- ja kohtumenetluses. Menetlusabi taotluses taotles V. T enda riigilõivust vabastamist riigi õigusabi taotluse esitamisel.
2.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Harju Maakohtu kohtunikuabi 11.12.2006 kohtumäärusega jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, leides, et V. T on võimeline oma majandusliku seisundi tõttu tasuma riigilõivu 200 krooni ning saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel. 11.12.2006 jättis kohtunikuabi rahuldamata ka V.Ti taotluse riigi õigusabi saamiseks kohtueelses- ja kohtumenetluses.
3.21.12.2006 esitas V. T määruskaebuse, milles taotles uuesti läbi vaadata tema 200 krooni riigilõivu tasumisest vabastamise küsimus.
4.29.12.2006 määrusega võttis kohtunikuabi määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 kohaselt kohtunikule.
5.Harju Maakohus jättis määruskaebuse 09.01.2007 määrusega rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et kohtunikuabi jättis õigesti menetlusabi taotluse rahuldamata. Väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi taotluse esitamisel nõutava riigilõivu summa 200 krooni V.Ti kahekordset ühe kuu keskmisest sissetulekut ei ületa. Kohus märkis, et menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel oleks tulnud vastavalt TsMS § 147 lg-le 1 määrata V. T tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral tulnuks avaldus jätta läbi vaatamata. Kohtunikuabi lahendas samal päeval menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisega ka riigi õigusabi taotluse. Seega kohtunikuabi, vastuolus TsMS § 147 lg 1 teises lauses sätestatuga, tegi lõivustatud toimingu enne riigilõivu tasumist, kuid nimetatud menetlusnormide rikkumine ei anna alust menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud kohtumääruse tühistamiseks ega V. T riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja määramiseks, kuna toiming, mille eest riigilõivu tuli tasuda, on teostatud. V. T on mõlemad 11.12.2006 kohtumäärused kätte toimetatud. V.T ei ole riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määrust vaidlustanud. Ringkonnakohtu põhjendused

6.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
7.Asja materjalidest nähtuvalt taotles V.T menetlusabi riigi õigusabi taotluse esitamisel. TsMS § 191 lg 2 kohaselt ei saa menetlusabi määruse peale esitada määruskaebust, kui tsiviilasjas endas on tehtud jõustunud kohtulahend. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul tuleb TsMS mõtte kohaselt tsiviilasjaks lugeda riigi õigusabi taotluse läbivaatamine. Kaebaja ei ole vaidlustanud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. Vastavalt TsMS § 466 lõikele 3 jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata. Kaebajal oli õigus esitada riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise peale määruskaebus 10 päeva jooksul maakohtu 11. detsembri 2006.a määruse kättesaamisest arvates, toimikus olevalt väljastusteatelt nähtuvalt on ta määruse ärakirja kätte saanud 19. detsembril 2006.a. Seega on jõustunud määrus, millega maakohus keeldus andmast kaebajale riigi õigusabi.
8.Lahendades riigi õigusabi taotluse ilma, et taotleja oleks tasunud taotluselt ettenähtud riigilõivu, on maakohus sisuliselt tegutsenud kaebaja soovitud viisil. Riigilõivu tasumine või mittetasumine ei mõjuta iseenesest taotluse läbivaatamise tulemust, olles üksnes taotluse läbivaatamise menetluslikuks eelduseks. Seega ei võimaldaks menetlusabi andmist (riigilõivu tasumisest vabastamist) puudutava määruskaebuse lahendamine, sh rahuldamine, kaebajal saavutada soovitud tulemust ega mõjutaks riigi õigusabi mitteandmise kohta tehtud lahendit.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlusabi andmisest keeldumise peale ei saanud kaebaja esitada määruskaebust. TsMS § 664 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetluse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

K. Kullerkupp

A. Tänav

M. Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium