2-06-30716
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2007 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-30716
Hagi ese
AS EMT hagi A. L. vastu 8 215,90 krooni nõudes
Pooled ja nende esindajad
hageja AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn, esindaja Raul Feldman; kostja A. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg 16. jaanuar 2007
rahuldada AS EMT hagi A. L. vastu. Välja mõista A. L. lt AS EMT kasuks 496 (nelisada üheksakümmend kuus) krooni ja 91 senti. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata tagatiseta täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta AS EMT menetluskulud A. L. kanda. Edasikaebamise kord AS EMT võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. L. võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohtuistungile ei ole ilmunud kostjat, kellele on kohtukutsega teatatud kohtuistungi toimumisest, kusjuures kostjat on kohtukutses hoiatatud, et kui ta kohtuistungile ei ilmu, siis võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Kostjale on kohtukutse isiklikult kätte toimetatud 5. detsembril 2006 (tl 37-38). Kostja on kutsutud küll eelistungile (tl 37-38), kuid kostja pidi arvestama sellega, et kohus peab, TsMS §-s 398 lg 2 sätestatut arvestades, asja arutamise istungi eelistungi jätkuna. Kostja ei ole teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Kohale ilmunud hageja esindaja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 39). Kohus ei ole tuvastanud TsMS §-s 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-de 410, 413 lg 1, 3 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna ei ole alust eeldada, et otsus kuulub täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks lepingust tuleneva võlgnevuse summas 8 215,90 krooni nõudes. Hageja on nõuet vähendanud ja nõuab kostjalt 496,91 krooni väljamõistmist (tl 2-3, 35, 39). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 76 lg 1; 82 lg 1, 100; 101, milles on sätestatut järgmist. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 413 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 496,91 krooni. TsMS § 173 lg 1, 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
2 (3)
Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et puuduvad TsMS §-s 162 lg 4 sätestatud asjaolud, mis tingiksid menetluskulude jagamise erinevalt TsMS §-s 162 lg 1 sätestatust. Seoses nõude vähendamisega on hageja palunud jätta kostja kanda menetluskuludest pool riigilõivust, so 325 krooni. Neil asjaoludel jätab kohus hageja menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.