Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-06-17939 ettenähtud vormis vähemalt 20 päeva jooksul nimetatud määruse temale kättetoimetamisest alates /t.l 13-14/. Hageja sai nimetatud määruse kätte 07.11.2006.a. /t.l 15/. G V täitis kohtu nõude esitades 17.11.2006.a. kohtule hagiavalduse töölepingu lõpetamise töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 lg 4 p 7 alusel ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu TLS § 79 alusel lõppenuks lugemise ja rahalise hüvituse nõudes. Hagis esitas hageja G V kohtule alternatiivsed taotlused, milles 1) palub hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel käesolevas asjas menetlus lõpetada ja 2) kui kohus eelnevat taotlust ei rahulda ja tsiviilasja menetlus jätkub, palub hageja juhindudes TLS § 117 lg 2 ja § 119 lg 2, palgaseaduse § 32 lg 1, TsMS § 162 lg 1 ning individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 6, § 28 lg 1, § 29 lg 2 ja § 30 lg 2 alusel: 1) tunnistada G Ve ja OÜ Vikingpiloot vahel 08.02.2006.a. sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 86 lg 4 p 7 alusel ebaseaduslikuks; 2) lugeda G Ve ja OÜ Vikingpiloot vahel 08.02.2006.a. sõlmitud tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel 16.02.2006.a. 3) mõista OÜ-lt Vikingpiloot G Ve kasuks välja vähemmakstud töötasu 9438 krooni, hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 9000 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 21 000 krooni. Hageja palub kohtukulud jätta kostja OÜ Vikingpiloot kanda ning nõuda välja Saaremaa Töövaidluskomisjonilt töövaidlusasja nr. 9.10.-02/602 materjalid ja võtta need tsiviilasja nr 206-17939 toimikusse. Menetluse lõpetamise taotluses märgib hageja, et Saaremaa Töövaidluskomisjoni andmetel on töövaidluskomisjoni otsus väljastatud OÜ-le Vikingpiloot 07.06.2006.a. Kohtusse taotluse läbivaatamiseks pöördumise tähtaeg vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 1 kohaselt möödus 07.07.2006.a. OÜ Vikingpiloot avaldus on esitatud kohtule 19.07.2006.a. s.o ITVS § 24 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Kohus on OÜ Vikingpiloot avalduse ebaõigesti menetlusse võtnud ja asunud läbi vaatama töövaidlust, milles töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ITVS § 25 lg 1. Hageja leiab, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada, kuna samade poolte vaidluses sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis välistab uue kohtusse pöördumise. Hageja ei nõustu kostja taotluses esitatud väidetega ja ei pea õigeks kostja taotluses esitatud nõuet tühistada töövaidluskomisjoni otsus. Hageja ei ole oma väiteid põhjendanud ega esitanud tõendeid väidete kinnitamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda ja palub kostjalt välja mõista hagimenetlusega seoses kantud õigusabikulu. Kohus saatis 30.11.2006.a. hageja hagiavalduse koos selle lisadega kostja OÜ-le Vikingpiloot, kostja on nimetatud vastuse kätte saanud /t.l 24-25/. Kostja pole nimetatud hageja taotlusele vastanud. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et hageja taotlus asjas menetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Vastavalt ITVS § 25 lg 1 jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse

2-06-17939 osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja OÜ Vikingpiloot Saaremaa Töövaidluskomisjoni 30.05.2006.a. otsuse kätte saanud 07.06.2006.a. Järelikult viimane kohtusse pöördumise tähtaeg oli 07.07.2006.a. OÜ Vikingpiloot on aga kohtusse pöördunud 19.07.2006.a. Kostja ei ole käesolevas asjas esitanud kohtule tähtaja ennistamise taotlust. Kohus saatis 30.11.2006.a. hageja hagiavalduse sh taotluse menetluse lõpetamiseks kostjale, kuid kostja ei ole sellele vastanud /t.l 24-25/. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas tuleb menetlus lõpetada otsust tegemata, kuna samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses s.o jõustunud Saaremaa Töövaidluskomisjoni otsus. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja nimetatud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuid lähtudes ITVS eripärast, kus hagejaks on § 24 lg 4 kohaselt isik, kes on pöördunud töövaidluskomisjoni poole ja kostja kohtule taotluse esitanud pool, leiab kohus et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Seega kohus ei saa käesolevas määruses määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid selleks tuleb hageja G Vel esitada kohtule TsMS § 174 lg 1 sätestatud tähtajal vastav avaldus.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.