Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse määruse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

1(2)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtu menetluses on IxxxxKxxxxx hagi osaühing Marga Roosikasvatus vastu saamata jäänud töötasu nõudes, koondamistasu ümberarvestamiseks ja puhkusetasu ümberarvestamiseks. Nõue on kohtule esitatud OÜ Marga Roosikasvatus poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Töövaidluskomisjon otsusega 31.05.2006 töövaidlusasjas 9-3-2/800-2006 rahuldas Ixxx Kxxxxx avalduse ja mõistis xxxx Kxxxxx kasuks välja vähem makstud ja arvestatud töötasud 2005.aasta jaanuarist kuni märtsini 2006 summas 30217 krooni, mõistis välja 2005.aasta vähem arvestatud ja makstud puhkusetasu 1591 krooni ja 2006.aasta kasutamata puhkuse kompensatsiooni 4837 krooni, vähem arvestatud koondamistasu summas 11130 krooni. Kokku mõistetud Ixxx Kxxxxx kasuks välja 47775 krooni, mis kuulub maksustamisele. Kohus menetles asja, mille käigus I.Kxxxxx täiendas ja suurendas nõuet, nõudes perioodi märts 2003 kuni detsember 2004 eest töötasude ümberarvestamist ja täiendavalt välja maksmist summas 19663.15 krooni, millest saamata jäänud töötasu 2003.a. eest 10845 krooni, puhkusetasu 607.45 krooni, saamatajäänud töötasu 2004.a. eest 8067 krooni ja puhkusetasu 143.70 krooni. Töölepinguseaduse § 119 lg.2 alusel nõuab hageja viivist ühe kuu keskmise palga ulatuses, s.o. summas 5880 krooni. Kohtuistungil 14.12.2006 avaldas hageja ja kostja esindaja, et neil on olemas suuline kokkulepe asja lahendamiseks, kuid seda ei ole jõutud veel kirjalikult vormistada. Pooled soovivad kokkuleppe vormistada, et vaidlus saaks kokkuleppel lahendatud. Kohus andis pooltele aega 29.detsembrini 2006. Hageja Ixxx Kxxxxx esitas 29.12.2006.a. kohtule avalduse, milles teatas, et soovib hagist loobuda, kuna on saavutanud kostjaga kohtuvälise kokkuleppe. Samale avaldusele on alla kirjutanud ka kostja esindaja U.Männik (tl.69). Kohus saatis pooltele kirja, milles selgitas hagist loobumise tagajärgi TsMS § 432 järgi. Lisaks märkis kohus, et pooltel on võimalus esitada omavahel sõlmitud kokkulepe või kompromissileping kohtule kinnitamiseks ning määras selleks tähtaja. Väljastusteadete alusel on pooled kirja kätte saanud (tl.71 ja 72). Tähtajaks kohtule kokkulepet või kompromissilepingut pooled esitanud ei ole ega ole taotletud ka kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt. Kohus järeldab, et pooled on saavutanud haginõudes omavahelise kokkuleppe ning ei pea vajalikuks selle kinnitamist kohtu poolt. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse p.3 - kui hageja on hagist loobunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus on selgitanud pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Samuti ei esine asjaolusid, mis TsMS § 429 järgi on aluseks hagist loobimise mitte vastuvõtmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud muu hulgas, kui menetlus lõpetatakse määrusega.

2(2)

TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. TsMS § 168 lg.3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 174 lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Kohus saatis pooltele kirja, milles andis tähtaja seoses menetluse lõpetamisega esitada täiendavaid taotlusi. Mingeid taotlusi seoses menetluskuludega kohtule ei laekunud. Kohtule teadaolevaks kohtukuluks on kostja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv, mille kohta on esitatud ka tõend (tl.6). Kuna kostja tasutud riigilõivu hüvitamist ei ole taotlenud, jätab kohus TsMS § 168 lg.3 alusel selle kostja enda kanda. Asja läbivaatamise kuludeks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud summas 132 krooni. Nimetatud kulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel mõista riigituludesse hagejalt. Kohus lähtus määruse tegemisel TsMS § 429 lg 1, § 433.

Kohtunik:

/allkiri /

Koopia õige . Kohtunik:

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.