Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

arvel võtmise taotluses näidatud teisi isikuid, kes taotlesid ühist eluruumi. Üürilepingu nr 768 lisa nr 1 kohaselt kasutas üürnik lepingujärgset elamispinda koos X, kes oli kaastaotleja. Üürileping lõppes tähtaja möödumisel (lepingu p 9.1), seega 13.11.2003. K.U. palus linnavarade osakonnal lõpetada temaga sõlmitud üürileping 13.11.2003. X pöördus avaldusega eluruumi K. 139-3 üürimiseks Tartu Linnvalitsuse elamukomisjoni. Elamukomisjon otsustas 07.11.2003 mitte pikendada üürilepingut eluruumi K. 139-3 kasutamiseks. K.U. tasus korterimakseid kuni 01.11.2003. Pärast seda on aga X hoidnud eluruumi enda valduses, on Taru Linnavalitsusega kooskõlastamata andnud eluruumi allüürile ning jätnud tasumata korteri hooldustasud ning kommunaalteenuste eest. Tema võlg seisuga 01.06.2006 on 6765,50 krooni. Neil asjaoludel nõuab Tartu linn hagis X vastu VÕS § 292 lg 1; § 309 lg 1, AÕS § 80 lg 1 alusel hooldus- ja kommunaalteenuste võla 6765,50 krooni väljamõistmist. Samuti nõuab hageja seoses üürilepingu tähtaja möödumisega 13.11.2003 eluruumi asukohaga K. 139-3 Tartus väljamõistmist kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kostja on soovinud jõuda asjas hagejaga kokkuleppele. Pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. 16.11.2006 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsiaaleluruumi üürilepinguga (tl 7-9) on tõendatud, et Tartu linna ja Kaja Urmi vahel on sõlmitud üürileping K. 139-3 Tartus asuva eluruumi kasutamiseks tähtajaga 1 aasta kuni 13.11.2003. Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni otsustega 07.11.2003 ja 28.05.2004 on otsustatud jätta X taotlused üürilepingu pikendamiseks ja arvele võtmiseks eluasemeteenuse vajajana rahuldamata. VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Vastavalt VÕS § 334 lõikele 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. AÕS § 80 lõike 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt AÕS § 80 lõikele 2 on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kostjal oli õigus kasutada eluruumi Tartus K. 139-3 kuni 13.11.2003. Kuna kostja ei ole pärast üürilepingu lõppemist hagejale kuuluvat eluruumi vabastanud, siis valdab kostja eluruumi õigusliku aluseta ja tema valdus on ebaseaduslik ning eluruum tuleb kostja valdusest hageja valdusse välja mõista. VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Nähtuvalt väljavõttest hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest (tl 11, 12) on eluruumi K. 139-3 hooldus- ja kommunaalteenuste võlg 6765,50 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 650 krooni (tl 3). Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.