Aktsiaseltsi Xxxx hagi Xxxxvastu võlgnevuse 91,12 euro, kahjuhüvitise 209,70 euro, leppetrahvi 89,73 euro ja viivise 109,45 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada Harju Maakohtu poolt 10. novembril 2016 (tsiviilasjas nr 2-16-117058) tehtud määruse tsiviilasja nimetuses ja menetlusosaliste andmetes esinevad ilmsed ebatäpsused ning lugeda õigeks hagejaks Aktsiaselts Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx).
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
6.Toimetada tagaseljaotsus Xxxxavalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise
2-16-117058 päevast. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 82% ulatuses Xxxxkanda ja 18% ulatuses Aktsiaseltsi Xxxx kanda.
2.Välja mõista XxxxAktsiaseltsi Xxxx kasuks menetluskuludena 205 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Natalja Vorobjoval tasuda Aktsiaseltsile Xxxx käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Aktsiaseltsi Xxxx (hageja) ja Xxxx(kostja) vahel 11.03.2014 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingud nr Xxxx, millega kostja rentis mh hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevaid seadmeid, ning ajavahemikul 01.04.2014 kuni 30.09.2014 kostjale esitatud arved. Kohtu selgitused
2.TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 447 lg 2 järgi parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.
3.Harju Maakohtu 10.11.2016 menetlusse võtmise määruses (tsiviilasjas nr 2-16-117058) on kohus märkinud ekslikult tsiviilasja nimetuses ja menetlusosaliste andmetes hagejaks Osaühingu
2-16-117058 Aktiva Finants (s.o Aktsiaseltsi Xxxx asemel). Kohus leiab, et 10.11.2016 määruses märgitud hageja Osaühingu Aktiva Finants näol on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis tuleb parandada.
4.Kohus parandab seega Harju Maakohtu poolt 10.11.2016 (tsiviilasjas nr 2-16-117058) tehtud määruse tsiviilasja nimetuses ja menetlusosaliste andmetes esinevad ilmsed ebatäpsused ning loeb õigeks hagejaks Aktsiaseltsi Xxxx (registrikood xxxx).
5.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.Seoses hageja leppetrahvi nõude (summas 89,73 eurot) rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kuna kostja ei tasunud osutatud teenuse eest tähtaegselt, piirati temast tuleneval põhjusel teenust, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Üldtingimuste (s.o Aktsiaseltsi Xxxx Telekommunikatsiooniteenuste Üldtingimused, kehtestatud 01.10.2013) p 10.3. kohaselt üldtingimuste p-s 9.6. sätestatud kliendi kohustuse rikkumisel on hagejal lisaks muudele ülddokumentides, lepingus ja seaduses nimetatud õiguskaitsevahenditele õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Lisaks sellele on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassoteenust osutavale isikule. Sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil kohustus tasuda hagejale leppetrahv vastavalt hinnakirjale. Kohtu arvates on eeltoodud leppetrahvi nõue põhjendamatu. Antud hageja nõude näol on tegemist kokkuleppelise kahjuhüvitise ehk leppetrahviga VÕS § 158 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Seejuures tuleneb hageja leppetrahvi nõue hageja tüüptingimustest VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kliendi- ja teenuse osutamise lepingute (nr Xxxx) sõlmimise ajal (11.03.2014) kehtinud VÕS § 42 lg 3 p-st 5 ja §-st 44 nende koosmõjus tuleneb, et lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, peab lugema eelduslikult ebamõistlikult kahjustavaks tingimust, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Seetõttu peab kohus VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks üldtingimuste p-s 10.3. sätestatut, mis annab hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi vastavalt hinnakirjale.
7.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 55 eurot ja õigusabikulud 170 eurot (käibemaksuta).
8.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 170 eurot (käibemaksuta) põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot.
9.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 82% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 18% ulatuses hageja ja 82% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 205 eurot (s.o 250 eurost 82%).
2-16-117058
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.