3.Välja mõista Tallinn, XXX korteriühistult X kasuks menetluskuluna 2440 eurot.
4.Tallinn, XXX korteriühistul tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Xle viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot. Asjaolud
1.12.09.2024 esitas Tallinn, XXX korteriühistu Harju Maakohtule avalduse X vastu 1900 euro saamiseks, mida avaldaja täpsustas 24.09.2024.
2.Tallinn, XXX elamus on kolm korteriomandit.
3.Korteriühistu üldkoosolekul arutati elektrisüsteemi uuendamist juba 1.11.2011. 08.05.2024 teatas Elektrilevi kõigile korteriomanikele, et XXX vanapinge ohtliku elektripaigaldise väljalülitamine toimub 15.05.2024, edasine võrguühendus on tagatud ainult uue pingevõrgu kaudu ja sinna lülitamiseks tuleb hoone siseelektrisüsteemi vähemalt üldosa ümber ehitada 0,4kV pinge nõuetele vastavaks.
4.Korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul 11.05.2024 valiti üldkoosoleku enamuse otsusega tööde teostajaks OÜ Kriskar. Elektritööd teostati ajavahemikul 13.05.28.05.2024. Korter 1 ja korter 3 omanikud tasusid OÜ Kriskarile 6004 eurot, mille hulka kuulub ka kostja tasumata jäänud summa 1900 eurot. Elektritööde renoveerimise eest on kostjale esitatud arve 16.09.2024, mille tasumist hageja kostjalt nõuab.
2 Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isik peab avaldaja nõuet põhjendamatuks ja palub jätta rahuldamata. B ja Ale kuulub kinnistust 2/3 ja puudutatud isikule 1/3. XXX kinnistu on ostetud kaasomandisse, kuhu kuulub 2 elamut - XXX ja XXXA. Majad kuulusid ühele omanikule ja majad kasutasid ühte vee- ja kanalisatsioonivõrku, üht elektrivõrku. Puudutatud isik elab XXX A elamus ja ABd XXX elamus, kus on 2 korterit. Aastal 2008 ostsid pooled kaasomandi osa XXX kinnistust ehk täpsemalt siis XXX-2 korteri. Seejärel moodustati 3 korteriomandit, kuna majas oli 3 korterit. Puudutatud isiku korteriomand moodustas 1/3 kogu kinnistust. Korterid 1 ja 3 kuuluvad A ja Ble ja korter 2 puudutatud isikule. Edasi moodustati XXX majas korteriühistu, mille juhatuse esimeheks hääletas ennast A 2 häälselt oma abikaasaga, ehk et siiani teeb kõik otsused 2 häälselt üks kinnistu omanik. Puudutatud isik kui ühe häälega kinnistu omanik ei saa oma õigusi teostada. Puudutatud isik ei ole tasunud 1900 eurot, kuna A, omanik, kes esineb KÜ juhatuse esimehena, on puudutatud isikule võlgu oma osa kahe kinnistu XXX ja XXXA ühise veevõrgu eraldamise tasust, mis kokku oli üle 4000 eurot, millest liitumistasu 2700 eurot. 2014.a aastal lõhkusid A ja B oma omavolilise tegevusena maja fassaadi ja tekitasid puudutatud isikule kahju, kuna ilma krohvita, tuuletõkketa majas suurenesid korteri küttekulud, samuti on vähenenud kinnisvara väärtus. Pööningule on välja ehitatud katusekorter, mida pole aga seadustatud, et tekiks 4 korteriomandit. 2011 aastal ähvardati puudutatud isikut, et nad lülitavad XXXA maja elektrivõrgust lahti. 2022. aastal eraldas puudutatud isik XXX ja XXXA elamud ühisest elektrivõrgust ja XXXA viidi üle uuele pingesüsteemile 2022. aasta kevadel, mille kulud maksis kinni puudutatud isik. Puudutatud isik ei pea kogu kinnistu uuele süsteemile viimise kinni maksma. Avaldaja käitumine on ebaõiglane, ta näitab puudutatud isikut võlglasena, kuigi on teinud puudutatud isikule oma tegevusega kahju.
6.25.02.2025 täpsustas puudutatud isik oma vastust. XXX korteriühistu liikmeteks on krt 1, krt 2 ja krt 3 omanikud. Puudutatud isik on krt 2 omanik. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on registriosa xxxxxx, eriomand 1, suurus 1058/3037 mõttelist osa kinnistust; registriosa xxxxxx, eriomand 2, suurus 902/3037 mõttelist osa kinnistust ja registriosa xxxxxx, eriomand 3, suurus 1077/3037.
7.Üldkoosoleku otsuse päevakorra punkt 2 näeb ette seoses vanalt elektripinge süsteemilt uuele pingesüsteemile üleminekuga tööde teostamise kokkuleppimise vastavalt OÜ Kriskari hinnapakkumisele. KÜ avaldusele on lisatud 8.05.2024 A e-kiri Xle, milles teatatakse, et puudutatud isik on oodatud KÜ üldkoosolekule, lisana on toodud aruanne ja KÜ üldkoosoleku kutse. KÜ XXX juhatuse liige teatas puudutatud isikule 11.05.2024 üldkoosolekust ette vaid 2 päeva. Puudutatud isiku suhtes rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda, eelkõige koosolekust etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu. Tegemist on olulise rikkumisega, milline toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse.
8.Üldkoosoleku otsuse punktist 2 nähtuvalt otsustati töö tellida OÜ-lt Kriskar, maksumusega 6000,72 eurot ja samuti otsustas üldkoosolek jagada teostatavate tööde maksumus järgnevalt: 1.korter 1 – 2050,24 eurot; 2. korter 2 – 1900,24 eurot, korter 3 – 2050 eurot. Otsuses on märgitud, et tasumine toimub remondifondi vahenditest, vajadusel ettemakseid teostades. Millele tuginedes on toimunud üldkoosoleku otsuses märgitud kulude jagunemine, on arusaamatu.
9.Maksekorraldus nr 213 näitab üksnes, et korteriühistu tasus 31.05.2024 Kriskar Elekter OÜ-le 6004,38 eurot korterühistu arvelt. Maksekorraldus nr 1177 näitab, et A on maksnud 31.05.2024 KÜ kontole 1900 eurot, selgitusega krt 2 võlamakse elektritööde eest tasumiseks, kuid ei tõenda, et korteriühistu ei olnud remondifondis vahendeid elektritööde eest tasumiseks nagu nägi ette korteriühistu üldkoosoleku otsus. Korteriühistu arve nr 501 on esitatud Xle alles 16.09.2024 ehk 3,5 kuud hiljem kui teostati töid ja tasuti väidetavalt arveid. Väide, et oodati 20.09.2024 esitatud arve tasumist
3 on põhjendamatu – KÜ peab esitama ühistu liikmetele igakuiselt arveid, mitte 7 aasta kohta korraga. Korteriühistu nõuded ühistu liikme vastu on aegunud 3 aasta jooksul peale kohustuse tekkimist. X ei ole nõus ka arve suurusega. OÜ-lt Kriskar sai puudutatud isik infot, et tegelikkuses oli tehtud pakkumine XXX asuvale neljale korterile ja nii ka tööd teostati. Kohtumääruse põhjendused
10.Esitatud avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt, kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus võib siinses vaidluses TsMS § 477 lg 2 järgi asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et istungi korraldamise vajaduse üle otsustab kohus, kes ei ole seotud menetlusosaliste vastava taotlusega (TsMS III komm (2018), § 477, p 3.4.2.b). Kohus ei pea antud asjas istungi läbiviimist vajalikuks, pooled on saanud oma seisukohad esitada kirjalikult.
11.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
12.Avaldaja soovib, et puudutatud isik hüvitaks talle 1900 eurot, mis tugineb XXX korteriomanike 11.05.2024 üldkoosoleku otsuse punktile 2 (dtl 15-16).
13.Kohus tuvastas, et üldkoosoleku otsuse päevakorra punkt 2 näeb ette seoses vanalt elektripinge süsteemilt uuele pingesüsteemile üleminekuga tööde teostamise kokkuleppimise vastavalt OÜ Kriskari hinnapakkumisele (dtl 15).
14.Kohus tuvastas, et 08.05.2024 edastas A, kes on korteriühistu seaduslik esindaja, Xle ekirja, milles teatatakse, et puudutatud isik on oodatud KÜ üldkoosolekule 11.05.2024, lisana on toodud aruanne ja KÜ üldkoosoleku kutse (dtl 27).
15.11.05.2024 üldkoosoleku protokolli järgi osales koosolekul 2 korteriomanikku, kellele kuulub kokku 213,5(303,7 m2) ehk enamik kaasomandist ning mõtteliste osade kaudu enamik ehitisest ja maatükist (dtl 15-16). Pooled ei vaidle, et puudutatud isik üldkoosolekul ei osalenud. Puudutatud isik on teatanud, et ei ole 11.05.2024 korteriühistu otsust heaks kiitnud.
16.KrtS § 20 lg 1 kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule mittetulundusühingute seaduse §-i 20 lg 5, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. KÜ XXX põhikirja punkt 6.4 kohaselt peab korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest informeerima liikmeid vähemalt 15 päeva ette (dtl 115).
17.Avaldaja on avalduses märkinud, et tegemist oli erakorralise üldkoosolekuga, kuid esitatud tõenditest seda ei nähtu. Puudutatud isik on kutsutud 08.05.2024 e-kirjaga 11.05.2024 üldkoosolekule, viiteid, et tegemist oleks erakorralise üldkoosolekuga, kutsest ei nähtu.
18.KÜ XXX juhatuse liige teatas puudutatud isikule 11.05.2024 üldkoosolekust ette vaid kaks päeva, kuigi avaldaja põhikirja punkti 6.4 järgi peab korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest informeerima liikmeid vähemalt 15 päeva ette.
19.KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
20.Puudutatud isiku suhtes rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja koosolekust ei teatatud ette selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Tegemist on olulise rikkumisega, milline toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Puudutatud isik on teatanud, et ei ole 11.05.2024 korteriühistu otsust heaks kiitnud. Kõnesoleva
4 üldkoosoleku otsuse punktist 2 nähtuvalt otsustati töö tellida OÜ-lt Kriskar, maksumusega 6000,72 eurot ja samuti otsustas üldkoosolek jagada teostatavate tööde maksumus järgnevalt: 1.korter 1 – 2050,24 eurot; 2. korter 2 – 1900,24 eurot, korter 3 – 2050 eurot (dtl 15-16). Kuna KÜ XXX 11.05.2024 üldkoosoleku otsus on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi, siis on tühine ka seal vastu võetud otsus jagada teostatavate tööde maksumus selliselt, et puudutatud isikul tuleb (korter 2 omanikul) tuleb tööde maksumusest hüvitada 1900,24 eurot. Kokkuvõtvalt tuleb jätta avaldaja avaldus 1900 euro saamiseks rahuldamata.
21.Kohus ei hinda poolte teisi väiteid, millele nad on oma nõudes või vastuväidetes tuginenud, sest kohus tuvastas eespool, puudutatud isiku suhtes rikuti 11.05.2024 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Avaldaja nõue põhineb tühisel üldkoosoleku otsuse punktil 2 ja tuleb jätta ainuüksi seetõttu rahuldamata. Menetluskulud
22.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
23.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna kohus jätab avalduse rahuldamata.
24.Kohus, hinnanud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt selle kohta RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, leiab, et puudutatud isikule on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 10 tundi. Kuna avaldaja nõue põhines tühisele üldkoosoleku otsusele, saanuks puudutatud isik oma seisukohas piirduda selle väljatoomisega ja muu soovi korral välja tuua ülevaatlikumalt. Selle aja hulka kuulub ka kliendiga suhtlus ja asja materjalidega tutvumine. Kohus peab asja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud tunnitasu suuruseks 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik kinnitab, et ta ei saa riigilt tagasi käibemaksu. Seega tuleb avaldajal puudutatud isikule hüvitada menetluskulud summas 2440 eurot (summa sisaldab käibemaksu 22%). X kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses tsiviilasjaga 2-24-13782 ja menetluskulude nimekirjas on ühes lauses jäänud ekslikult viide tsiviilasjale 2-23-15183.
25.Puudutatud isik on taotlenud märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
26.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.