Tsiviilasi nr.2-06-34886
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.jaanuar 2007.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-34886
Tsiviilasi
AS X hagi V. P. vastu võlgnevuse, summas 33 022.27 krooni ja lisanduva viivise, väljamõistmise nõudes. Hageja: AS X Hageja volitatud esindaja: H. L. /tl.10/ Kostja: V. P.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §396 ja §397 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi V. P. vastu täies ulatuses. Välja mõista V. P. (ID xxxxxxxxxxx) vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu järgi võlguolevad summad: krediidivõlgnevus summas viisteist tuhat (15 000) krooni, intressivõlgnevus summas üks tuhat kolmkümmend üks (1031) krooni 91 senti ja viivis kuni 12.10.2006.a. summas kolm tuhat viissada viis (3505) krooni 35 senti ning viivis alates 12.oktoobrist 2006.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg.1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,027%
päevas); arvelduskrediidi lepingu järgi võlguolevad summad: krediidivõlgnevus kümme tuhat (10 000) krooni, intressivõlgnevus summas üks tuhat ükssada kümme (1110) krooni 72 senti, lepingutasu summas 100 krooni, viivis kuni 12.10.2006.a. summas kaks tuhat kakssada seitsekümmend neli (2274) krooni 29 senti ja viivis alates 12.oktoobrist 2006.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg.1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,027% päevas) ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat viissada (1500) krooni, AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele menetluskulude sissenõudmise toimingute teostamiseks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (04.01.2007.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud valitsemisala asutus võib saata lahendi riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit vabatahtlikult täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 18.12.2002.a. sõlmiti poolte vahel vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse vaba tagasimaksega krediitkaardi nr.xxxxxxxxxxxxxxxx, krediidilimiidiga summas 15 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja krediteerima kostja tehinguid kuni tehingu summa laekumiseni krediidilimiidiga seotud kontole või kuni lepingu lõppemiseni ning kostja kohustus kasutuses olevalt krediidilimiidilt tasuma intresse 16% aastas. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks intressi debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxx. Hageja avaldab, et kostja küll tegi krediitkaardiga tehinguid 15 000 krooni väärtuses, kuid peale lepingu lõppemist kasutatud krediidilimiiti hagejale tasunud ei ole. Samuti ei ole kostja tasunud lepingu p.5.3 kohaselt kasutatud krediidilimiidi eest intresse,
olles intressimaksetega võlgnevuses alates 15.10.2003.a.. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja 25.06.2004.a. lepingu üles. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud. Tulenevalt lepingu p.5.6 on hagejal õigus arvestada tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist. Seisuga 12.10.2006.a. moodustab kostja Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees summas 19 537.26 krooni; s.o. põhiosa võlgnevus 15 000 krooni; intressivõlgnevus 1031.91 krooni ja tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivised summas 3505.35 krooni. 06.12.2002.a. sõlmiti poolte vahel arvelduskrediidi leping nr.xx-xxxxxx-xx, mille alusel avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 10 000 krooni kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxx. Arvelduskrediidi limiit võimaldas kostjale teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot nimetatud limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise lõpptähtpäev oli 06.12.2003.a. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma intressi 20% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Lepingu p.8.1. kohaselt on hagejal õigus arvestada tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist. Krediidisumma kasutamise tähtaja lõppedes kohustus kostja tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol, et tasuda krediidisumma ning teised arvelduskrediidist tulenevad maksed. Kostja eelnimetatud kohustust ei täitnud. 22.12.2003.a. sõlmiti pooled vahel arvelduskrediidi lepingu nr xx-xxxxxx-xx Lisa nr 1, milles pooled leppisid kokku, et arvelduskrediidi limiit väheneb alates 15.01.2004.a. igakuiselt intressi tasumise päeval (15.kuupäev) 834 krooni võrra. Samuti lepiti kokku, et arvelduskrediidi limiidi kasutamise eest kohustub kostja tasuma hagejale intressi 14% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Kostja Arvelduskrediidi lisaga võetud kohustusi ei täitnud ning vastavalt Arvelduskrediidi p.9.2. ütles hageja 25.06.2004.a. arvelduskrediidi lepingu üles. Seisuga 12.10.2006.a. moodustab kostja arvelduskrediidi lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 13 485.01 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 10 000 krooni, intressivõlgnevus 1110.72 krooni, lepingutasu 100 krooni ja viivisvõlgnevus 2274.29 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1500 krooni. Menetluse käik 27.11.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.14-16/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks
motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-5/ on tõendatud, et poolte vahel on 18.12.2002.a. sõlmitud Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse vaba tagasimaksega krediitkaardi nr.xxxxxxxxxxxxxxxx, krediidilimiidiga summas 15 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja krediteerima kostja tehinguid kuni tehingu summa laekumiseni krediidilimiidiga seotud kontole või kuni lepingu lõppemiseni ning kostja kohustus kasutuses olevalt krediidilimiidilt tasuma intresse 16% aastas. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks intressi debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol nr 221013492594. 06.12.2002.a. sõlmiti poolte vahel arvelduskrediidi leping nr. xx-xxxxxx-xx /tl.6/, mille alusel avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 10 000 krooni kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxx. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt 15.kuupäevaks intressi 20% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Limiidi kasutamise lõpptähtpäev oli 06.12.2003.a.. 22.12.2003.a. sõlmiti pooled vahel arvelduskrediidi lepingu nr xx-xxxxxx-xx Lisa nr 1 /tl.7-8/, milles pooled leppisid kokku, et arvelduskrediidi limiit väheneb alates 15.01.2004.a. igakuiselt intressi tasumise päeval (15.kuupäev) 834 krooni võrra. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma arvelduskrediidi limiidi kasutamise eest intressi 14% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Poolte vahel 18.12.2002.a. sõlmitud Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks intresside debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol nr.xxxxxxxxxxxx ja tasuma kasutuses olevalt krediidisummalt intressi (16% aastas) /tl.4/. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja krediteerima kostja tehinguid kuni tehingu summa laekumiseni krediidilimiidiga seotud kontole või kuni lepingu lõppemiseni. Asja materjalidega /tl.5/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. 06.12.2002.a. sõlmiti poolte vahel arvelduskrediidi leping nr. xx-xxxxxx-xx /tl.6/, mille alusel avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 10 000 krooni kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxx. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja iga kuu 15.kuupäevaks tasuma intressi 20% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Limiidi kasutamise lõpptähtpäev oli 06.12.2003.a.. Krediidisumma kasutamise tähtaja lõppedes kohustus kostja tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol, et tasuda krediidisumma ning teised arvelduskrediidist tulenevad
maksed. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. Asja materjalidega /tl.9/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. 22.12.2003.a. sõlmiti pooled vahel arvelduskrediidi lepingu nr xx-xxxxxx-xx Lisa nr 1 /tl.7-8/, milles pooled leppisid kokku, et arvelduskrediidi limiit väheneb alates 15.01.2004.a. igakuiselt intressi tasumise päeval (15.kuupäev) 834 krooni võrra. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma arvelduskrediidi limiidi kasutamise eest intressi 14% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Asja materjalidega /tl.9/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema 25.06.2004.a. ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.5,9/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel tagastamata krediidina 15 000 krooni ja arvelduskrediidi lepingu alusel tagastamata krediidina 10 000 krooni. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määradest ja –tingimustest, saades vaba tagasimaksega krediitkaardi krediidilimiidi kasutamise eest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks /tl.4/) intressivõla suuruseks 1031.91 krooni /tl.5/, ning arvelduskrediidi kasutamise eest (intress 20% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks /tl.6/ ja arvelduskrediidi lepingu lisa alusel intress 14% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks) intressivõla suuruseks 1110.72 krooni /tl.9/. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu punkti 5.6. /tl.4/ ja arvelduskrediidi lepingu punkti 8.1 /t.6/ kohaselt on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruse lähtudes Hinnakirjast. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades (vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingujärgseks) viivise suuruseks 3505.35 krooni ja arvelduskrediidi lepingujärgseks viiviseks summa 2274.29 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §115 lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS §128 sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. Asja materjalidega /tl.9/ on tõendatud, et hageja on õigustatud kostjalt nõudma lepingutasu summas 100 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt krediidi tagastamist, intressi tasumist, viivise maksmist ning kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 19 537.26 krooni ja arvelduskrediidi lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 13 485.01 krooni. VÕS §113 lg.1 sätestatu võimaldab nõuda viivise maksmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS §367 annab hagejale õiguse esitada viivisenõue selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist
mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõudnud alates 12.oktoobrist 2006.a. viivise väljamõistmist kostjalt Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel VÕS §113 lg.1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,027% päevas) kuni põhinõude täitmiseni. Samuti on hageja nõudnud alates 12.10.2006.a. viivise väljamõistmist Arvelduskrediidi lepingu alusel VÕS §113 lg.1 sätestatud määras (EKP intress + 7%, hetkel määr 0,027% päevas) kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise maksmist hagi esitamisjärgsel perioodil kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1500 krooni /tl.12/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1500 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
Hele Ilisson Kohtunik 08.01.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.