Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja . a töölepingu nr , millega kostja asus tööle OÜ tegevjuhina. Kostja ei pidanud kinni töölepinguga võetud kohustustest. Hageja sai lepingu rikkumisest pärast kostja töölt lahkumist . a. Kostja tegi tööd ilma hageja loata konkureerivale kinnisvarabüroole Kostja kujundas tasu eest, kasutades hageja töövahendeid, tööruume ja tööaega, välireklaami konkureerivale ettevõttele, kus hagejal ei olnud mingit majanduslikku huvi. AD’e reklaamtahvlite ja kinnitiste eest esitas kostja hagejale koos OÜ , sellest tulenevalt maksis hageja kostja poolt eksitusse viiduna kinni konkureeriva firma reklaami. Kostja rikkus töölepingu punkti 7.4., rikkumise tulemusena tekitas hagejale otsese materiaalse kahju. Kostja lahkus töölt . a ning jättis tagastamata tema kätte usaldatud materiaalsed väärtused – sularaha ca 100 000 krooni ning ettevõtte raamatupidamisdokumendid. tegevjuhina võttis kostja vastu ettevõtte klientide poolt sularahas makstud vahendustasu. Kostjal ei olnud õigust tegeleda raamatupidamisega ja käsutada ettevõtte rahalisi vahendeid. Sellest asjaolust sai hageja teada . a maaklerite vihjete tõttu läbiviidud kontrolli käigus. Kostja rikkus töölepingu p

Hageja esindaja leiab, et käesoleval juhul on tegemist seaduserikkumisega. Leping on tõendiks, 4 kuulist aegumistähtaega ei saa kohaldada. Vande all seletuse andnud TK kinnitab, et raamapidamisdokumentsiooni ei ole tema saanud, samuti ei tegelenud kassapidamisega. Juhatus oli teadlik, et kostjal on teine , kus kostja tegutseb. Kostja firma tegi teenust ka hagejale, samuti OÜ-le . Tunnistaja RO ütluste kohaselt tekitas hämmingut, et kostja viibis nädalavahetustel tööl ja tegeles erinevate reklaamidega. Kostja ei andnud paroole üle, 2-3 nädalat ei olnud võimalik kodulehele ligi pääseda. Kassaga tegeles tunnistaja kuni usalduse kaotuseni, pärast seda läks kassa kostja kätte. Kuni kostjale üleandmiseni oli kassa paberilehtede süsteemis, kus oli kirjas palju sularaha sisse tuli. Raha oli sahtli põhjas. Kui tehing toimus, maksti ülekandega või väiksemate tehingute puhul sularahas. Kaks summat jäid kontrollimisel õhku. Tunnistaja ütluste kohaselt asus server arvutiruumis. Serverile füüsiliselt ligi ei pääsenud, paroolid olid serveriruumis laua peal. Tunnistaja RK ütluste kohaselt oli kostja tunnistaja otsene ülemus. Tunnistaja nägi, et olid võõra firma plakatid, kuid nende tegemist kostja poolt tunnistaja ei näinud. Vahendustasu kokkulepped käisid läbi kostja. Töölt lahkudes jättis kostja paroolid serveri juurde. Server oli toas, võõrad inimesed sinna ei pääsenud. Kostja ja tunnistaja töötasid ühes toas. Sularaha andis tunnistaja kostjale kahes osas . a. Tunnistajal puuduvad andmed, et kostja oleks kasutanud informatsiooni enda huvides. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning kostja esindaja seletused, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid . a töölepingu nr , millega kostja asus tööle OÜ tegevjuhina (tl 11-13). Tööleping lõpetati . a TLS § 82 lg 1 alusel (tl 25-39). Linnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks . a otsusega nr välja saamata jäänud palga, viivise, lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest kokku 78 401.57 krooni (tl 37). Hageja väitel tegi kostja hageja tegevjuhina OÜ kaudu konkurentsikeeldu rikkudes reklaamplakateid äriühingule (tl 14-15, 44-46). Kostja ei eita reklaamplakatite valmistamist, kuid kostja vastuväite kohaselt ei ole tegemist konkurentsikeelu rikkumisega TLS mõttes. Hageja juhatus oli kostja tegevusest teadlik. Kohtule esitatud töölepingu kohaselt ei ole töötajal õigust töötada ilma tööandja loata tööandja konkurentide juures. Tööandja konkurentideks loetakse kinnisvaravahenduse, kinnisvarahalduse ja kinnisvarahoolduse alal tegutsevaid ettevõtteid. TLS § 50 lg 6 järgi töötaja on kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole rikkunud konkurentsikeeldu valmistades reklaamplakateid äriühingule ja OÜ-le . Kohtus vande all seletuse andnud kostja väitel tegi ta reklaamplakateid ka hagejale ja hageja juhatuse liikme äriühingule OÜ . Kohus leiab, et reklaamplakatite

valmistamine ei ole konkureeriv tegevus kinnisvaravahendusega tegelevale äriühingule. Kohtu arvates on paljasõnaline hageja väide, et kostja tegutses reklaamplakateid valmistades hageja nõusolekuta. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata hageja väide, et hageja juhatuse liige oli eksimuses kui tasus talle esitatud teiste äriühingute arveid. Kostja vande all antud seletuse kohaselt esitas ta hageja juhatuse liikmele tasumiseks vaid nende äriühingute arved, mis olid seotud hageja juhatuse liikmega. Hageja väitel ei olnud kostja tööandjale lojaalne ning osutas hagejale ebaseaduslikku konkurentsi vahendades ettevõttele müügiks pakutud kinnisvara. Hageja saamata jäänud tulu moodustab 200 000 krooni. Kohtule esitatud töölepingu p 7.5. järgi oli töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole tõendatud kostja konkurentsikeeldu rikkuv kinnisvara vahendustegevus. Tunnistajate ütluste kohaselt viibis kostja nädalavahetustel tihti hageja tööruumides ning tegeles erinevate reklaamide ja plakatitega. Kostjaga ühes tööruumis töötanud tunnistaja RK puuduvad andmed, et kostja oleks kasutanud informatsiooni enda huvides (tl 86). Hageja väitel jättis kostja oma töölauale OÜ serveri ning järelevalveta OÜ kodulehe administraatori paroolid. Paroolid olid kättesaadavad kõigile kõrvalistele isikutele. Kohtule on esitatud RO, RK seletused, mille kohaselt kostja jättis paroolid oma töölauale lauale (tl 16-17, 51-52). Kohtu arvates on vastuolulised ja ebausaldusväärsed hageja väited serveri ning paroolide kohta. Kohus nõustub kostjaga selles, et server on arvuti osa, mis peabki jääma töökohta. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja töölauale oli juurdepääs küll töötajatel, kuid mitte kõigil kõrvalistel isikutel nagu väidab hageja. Kohus on seisukohal, et paroolide jätmine töölauale ei tekitanud hagejale sellist kahju, mille hüvitamist saaks hageja kostjalt nõuda. Hageja väitel jättis kostja töölt lahkudes tagastamata tema kätte usaldatud materiaalsed väärtused – sularaha ca 100 000 krooni ning ettevõtte raamatupidamisdokumendid. Tööleping nr p 7.1. järgi töötaja kohustub täitma muuhulgas ettevõttesiseste aktidega sätestatud kohustusi. Kohtule esitatud töölepingu p 7.2. kohaselt oli kostja kohustatud tagastama hagejale kõik temale usaldatud materiaalsed väärtused. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud temal raamatupidamisdokumente, kostja ei tegelenud hageja kassa- ega raamatupidamisega. Tunnistaja RO ütluste kohaselt oli kuni kostjale üleandmiseni kassa paberilehtede süsteemis, kus oli kirjas palju sularaha sisse tuli. Raha oli sahtli põhjas. Tunnistaja RK ütluste kohaselt andis tunnistaja sularaha kostjale kahes osas . a. Kohus leiab, et hageja väited kostja poolt raha omastamise kohta ning raamatupidamisdokumentide üle andmata jätmise kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Kohtule esitatud kostja ametijuhendis (tl 9-10) sätestatud ametikohustuste hulka ei kuulu kassaega raamatupidamine. Täielikku varalist vastutust saab töötaja suhtes rakendada ainult Töök § 128 ettenähtud juhtudel. Töötaja varalise vastutuse kohaldamise eeltingimused on otsene tegelik kahju, kahjutekitamise õigusvastasus, põhjuslik seos tekitatud kahju ja töötaja tegevuse või tegevusetuse vahel ja töötaja süü. Töök § 125 lg 1 järgi vastutab töötaja ainult otsese tegeliku kahju süülise tekitamise korral. Hageja väitel tuleneb kostja täielik varaline vastutus asjaolust, et kostja käitumise näol oli tegemist seaduserikkumisega (tl 101). TööK § 128 lõike 1 punkt 1 kohaselt vastutab töötaja tekitatud kahju eest täies ulatuses, kui töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud kirjalik leping, et

töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste allesoleku tagamise eest. Asjaolu, et hageja kassapidamine oli korraldamata ning raha pandi sahtlisse, ei anna alust väita, et . avastatud puudujääk tekkis just kostja tegevuse tõttu. Kostja ei olnud raamatupidamise eest vastutav isik. TööK § 128 järgi individuaalse varalise vastutuse leping määratleb, millise vara säilimise eest töötaja vastutab. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul poolte vahel puudus kirjalik leping töötaja materiaalse vastutuse kohta. Varalise vastutuse leping eeldab, et sellega määratakse mõlema lepingupoole kohustused. Ka poolte vahel sõlmitud töölepingus ei sisaldu sätteid, mis oleks aluseks töötaja suhtes täieliku materiaalse vastutuse kohaldamiseks. Varalise vastutuse lepingus peaks olema sätestatud ka tööandja kohustus luua tingimused töötajale üleantud vara säilimiseks, muuhulgas kohustus rakendada meetmeid, et kolmandatele isikutele oleks välistatud omavoliline juurdepääs materiaalsetele väärtustele. Käesolevas vaidluses on tunnistajate ütlustega tõendatud, et kostjal puudus isiklik tööruum, samuti oli sinna juurdepääs kolmandatel isikutel, kassa- ja raamatupidamine oli puudulikult korraldatud. Kostja kohtule esitatud vastuses palub kostja ITLS § 6 lg 1 alusel kohaldada aegumist. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamise ja rikutud õiguste kaitse nõuete, välja arvatud töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise ja palga maksmise nõude, aegumistähtaeg on tulenevalt ITLS § 6 lg-st 1 neli kuud. ITLS § 7 lg 1 kohaselt nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Seega tähtpäevaks loeb seadus päeva, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Kostja on seisukohal, et hageja sai teada oma väidetavast õiguste rikkumisest . Hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse . a. ITLS § 8 lg 2 alusel töövaidlusorgan kohaldab aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Kohus leiab, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada . a, mil kontrolli käigus selgus 100 000 krooni puudujääk ning . a, mil hageja sai teada väidetavast konkurentsikeelu rikkumisest. Kohus on seisukohal, et 100 000 krooni kahju hüvitamise ning 200 000 krooni saamata jäänud tulu hüvitamise nõuete osas on põhjendatud ka aegumise kohaldamine. Kohtukulud Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 61 lg 1 p 1 kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja kasuks õigusabikulu. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse ja selle lisade ärakirjade kättetoimetamise kulud summas 141.40 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.