Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-17-7601 Asjaolud A A esitas 16.05.2017 Viru Maakohtule hagiavalduse A J vastu sund-täitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegi 07.10.2016 Pärnu Maakohus kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-16-114229, kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 5685 eurot. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei ole alusetust rikastumisest tulenevaid suhteid, hageja ja kostja pidasid lepingueelseid läbirääkimisi korteri müügilepingu sõlmimiseks. Kostja maksis hagejale korteri eest ettemaksu summas 5500 eurot, kuid müügilepingu sõlmimisele ei il-munud. Hageja leiab, et nimetatud summa puhul on tegemist käsirahaga, mis peabki jääma hage-jale kostjapoolse rikkumise tõttu. Seega on hageja seisukohal, et tuleb lahendada küsimust, kas hagejal on õigus jätta käsiraha endale või kostjal on õigus nõuda alusetult saadu tagasi. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetlus seoses esitatud hagiga. Hageja palus vabastada teda menetluskulude tasumisest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus tuvastas, et Pärnu Maakohus tegi 07.10.2016 maksekäsu tsiviilasjas nr 2-16-114229 ning mõistis välja hagejalt kostja kasuks 5685 eurot. A A esitas määruskaebuse, kuid see oli jäetud menetlusse võtmata, kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud määruskaebuses puudusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-te 1 ja 2 alusel võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus märgib, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa vaidlustada jõustunud kohtulahendit. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-152-15 p-s 15, et iseenesest saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud, kuid TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa tugineda asjaoludele, millele oli võimalik tugineda eelmises menetluses, mille käigus oli rahasumma võlgnikult välja mõistetud. Antud juhul tuginebki hageja ainult sellistele asjaoludele, kas tegemist oli käsirahaga ning kes pooltest lepingut rikkus. Need on vastuväited, mida oli vaja esitada maksekäsu kiirmenetluse käigus. Käesoleva menetluse käigus nende vastuväidete esitamine on aga hilinenud, mistõttu on hagi perspektiivitu. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

2-17-7601 Hagi tagamise ja menetlusabi taotlus Kohus leiab, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta menetlusse võtmata. Esiteks ei ole kohtule esitatud nõuetekohast hagiavaldust, mida saaks tagada. Kohtule ei ole esitatud ka avaldust hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Seetõttu ei saa kohus hagi tagamise taotlust menetleda. Hagi tagamise taotluse osas märgib kohus lisaks, et kohus peab hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust. Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2, § 235 ja § 381 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-83-16 p 14, 18). Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata selle perspektiivituse tõttu, siis jätab kohus ka hagi tagamise taotluse menetlusse võtmata. Kuna kohus ei võta hagi menetlusse, ei ole hagejal vaja saada ka menetlusabi selle hagi menetlemiseks. Kohus keeldub menetlusabi taotluse menetlusse võtmast.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.