Ärakiri 2-06-13016
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aita Rajavere
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. jaanuar 2007.a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-13016
Tsiviilasi
Axxx Kxxxxxx hagi OÜ Mxxxxxxxxx vastu saamata jäänud töötasu, puhkuse hüvitise, lõpparve kinnipidamise eest keskmise kuupalga ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Axxx Kxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja Kxxxxx Sxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, Kostja OÜ Mxxxxxxxxx, reg.kood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja esindaja juhatuse liige Jxxxx-Pxxxx Lxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxxxx. Kostja lepinguline esindaja adv. Kenno Vilippus, AB Oy Asianajotoimisto Hedman Osborne Clarke Advokatbyra Ab Eesti filiaal, asukoht Narve mnt 11 d Tallinn Vandetõlk Epp Ehasalu 19.detsember 2006.a.
Asja läbivaatamise aeg
Hagi rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on pooltel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonikaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja töötas OÜ-s Mxxxxxxxxx agronoomi-põllumajandustööde juhataja ametikohal alates 20.maist 2005.a. Tööandja teatas hagejale töölepingu lõpetamisest ette 22. novembril 2005.a ja tööleping lõpetati tööandja algatusel 23.jaanuaril 2006.a. Hageja nõue ja põhjendused 22.mail 2006.a. esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista saamata töötasu 01.01.2006.a.- 23.01.2006.a. eest summas 11 636 krooni 36 senti, hüvitis kasutamata puhkuse eest perioodil 20.05.2005.a.-23.01.2006.a. summas 11 793 krooni 20 senti. Kuna hageja sai tööraamatu enda kätte 26.jaanuaril 2006.a., palub hageja kostjalt välja mõista tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest hüvitis 23.01.2006-26.01.2006.a.eest kokku 1 516 krooni 29 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmine töötasu summas 16 000 krooni. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista viivis palga ülekandmisega viivitamise eest kokku 1725 krooni 20 senti. Eelistungil 09. novembril 2006.a. esitas hageja täpsustava nõude, mille kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista 2006.a jaanuarikuu saamata jäänud netopalk 11 636 krooni 36 senti, hüvitis kasutamata puhkuse eest 12 053 krooni 85 senti (neto), hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest summas 2 146 krooni 15 senti (neto) ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 15 502 krooni 40 senti (neto). Hageja loobub viivise nõudest 2005.a. augusti- kuni detsembrikuu palga väljamaksmisega viivitamise eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja on süstemaatiliselt ja tahtlikult kasutades ära tööandja poolset usaldust eiranud töökohustusi. 17.11.2005.a. vormistas tööandja hagejale distsiplinaarkaristuse, mille põhjustasid muuhulgas põhjuseta töölt puudumine 17 päeval, põlluraamatute täitmata jätmine ja valesti täitmine ning andmete edastamata jätmine, mis olid vajalikud toodangu turustamiseks. Vaatamata sellele, et rikkumised olid oma raskusastmelt piisavad lõpetamaks tööleping, suhtus tööandja hagejasse leebelt ja määras karistuseks noomituse. Sama otsusega kohustati hagejat esitama tööandjale täidetud sõidupäevik tõendamaks tööandja sõiduauto kasutamise kulusid ajavahemiku 15.076.2006-01.11.2005 kohta ja järgnevalt igakuuliselt. Hageja seda nõuet ei täitnud. Vaatamata distsiplinaarkaristusele hageja oma suhtumist töösse ei muutnud ja osapooled jõudsid kokkuleppele, et ainus lahendus on töölepingu lõpetamine. Vaatamata sellele, et tegu oli kahepoolse kokkuleppega ning töösuhte lõpetamise tegelik põhjus tööandja poolelt oli hageja poolne töökohustuste rikkumine, vormistati töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristust määramata ning tööandja oli valmis tasuma kokkulepitud hüvitist. Kokkulepe allkirjastati 22.11.2005.a. ja hageja viimane tööpäev pidi olema 23.01.2006.a. Pärast kokkuleppe allkirjastamist hageja enam tööle ei ilmunud. Hageja on saanud töötasu ka nende perioodide eest, mil ta tegelikult tööl ei viibinud, töötades tegelikult tööandja vara kasutades teiste tööandjate juures. Töötaja lõpparve väljamaksmisega viivitamine oli põhjustatud asjaolust, et vastavalt poolte vahel 22.11.2005.a. saavutatud kokkuleppele kohustus hageja töölepingu lõpetamisel tagastama tööandjale kogu tema valduses oleva tööandja vara. Hagejale oli antud kasutada tööandja mobiiltelefon ning telefonikaart. Hageja ei tagastanud telefonikaarti vaatamata korduvatele nõudmistele ning kui hageja lõpuks kaardi tagastas, olid kõik salvestatud kontaktid kustutatud, mistõttu tööandjal kulus oluline aeg kontaktide taastamiseks. Kostja on seisukohal, et hagejale lõpparvena makstud 96 000 krooni katab kõik hageja poolt esitatavad
nõuded, mistõttu ei kuulu täiendavad summad puhkusetasu ja viivise osas maksmisele. Hüvitis kanti hagejale üle 01. veebruaril 2006.a. Kostja leiab, et ITVS § 6 tulenevalt on viivise nõuded, mis on esitatud 2005.a. jooksul tehtud väljamaksete kohta, aegunud ja kostja palub kohaldada nimetatud nõuete suhtes aegumist. Hageja sai tööraamatu kätte esimesel nõudmisel, mistõttu hüvitise nõue tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest on alusetu. Hageja vastuväited kostja vastusele Hageja asus kostja juurde tööle peale pooleaastaseid läbirääkimisi. Enne hageja tööle asumist oli firmas lühikese perioodi jooksul vahetunud mitu juhti. Hageja oli teadlik firma halvast seisukorrast, kehvast töökorraldusest ja firma sisemistest pingetest. Kuna tööandjal oli vana ja aeglane arvuti ja vilets internetiühendus, siis poolte kokkuleppel sai hageja osa tööd, mis eeldas interneti ja arvuti kasutamist, ära teha kodus, töö firmas kujuneski selliseks, et osa tööd tuli kodus ära teha. Selle kompensatsiooniks sai hageja kostjalt enda kasutusse auto, mida hageja kasutas kokkuleppeliselt tööle-koju sõiduks ja isiklikeks sõitudeks. Sõiduauto kasutamise korda firmas ei olnud ja erasõidud ei olnud piiratud ühegi firmasisese dokumendiga. Tulles ära riigiteenistuja töölt ja asudes kostja juurde tööle lootis hageja heauskselt, et kõigist kokkulepetest peetakse kinni. Kokkuleppeliselt pidi hageja saama võimaluse sisuliselt firmat juhtida, osaleda otsuste tegemisel ja see pidi toimuma osanike ja juhatuse kaasaaitamisel. Tegelikkus kujunes vastupidiseks, hageja nõuannetega ei arvestatud ja tööalastele korraldustele ei allutud. Töö tegi raskeks see, et firmas töötav Vxxxx Lxxx koos oma sugulastega töötasid hagejale vastu, hageja korraldustele ei allunud, mille tõttu toimus pidevalt konflikte, mida omanikud ja juhatuse liige lahendada ei suvatsenud. Nimetatud asjaolud muutsid töösuhted ja igapäevase juhtimisprotsessi võimatuks ja hageja tegi 2005.a. oktoobris kostjale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks, koostas kokkuleppe töölepingu lõpetamise kohta ja juhatuse otsuse töölepingu lõpetamise kohta, mis tagasi lükati. Edasiste pealekäimiste tulemusel allkirjastas juhatuse liige 23.11.2005.a. kokkuleppe töölepingu lõpetamise kohta. Töölepingu lõpetamise ettepanekule vastas juhatus otsusega hagejale distsiplinaarkaristuse määramise kohta, mis väänas fakte ega vastanud tõele. Käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta on tehtud Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 rikkudes, juhatuse otsusel distsiplinaarkaristuse määramise kohta puuduvad juhatuse liikme ja hageja allkirjad. Kostja väited selles, et peale töölepingu lõpetamise kokkuleppe allkirjastamist hageja enam tööd ei teinud, on vale. Hageja suhtles sel perioodil Taimetoodangu Inspektsiooniga tuulekera tõrje abinõude plaani koostamiseks hageja maade kohta, suhtles maa ostu-müügilepingu korrastamise eesmärgil maaomanikuga, hageja tegi ka muud tööd, mis puudutas firma juhtimist ja pooleliolevate tegemiste lõpetamist. Oma vastuses kohtule otsib kostja erinevaid põhjendusi sellele, et lõpparve maksmisega on viivitatud. Vastavalt töölepingu sõlmimise kokkuleppele tagastas hageja kostjale õigeaegselt kogu tema käes olnud tööandja vara. Kostja ei ole käesoleva ajani hagejale välja maksnud lõpparvet. Hageja nõudis korduvalt tööraamatut, nii 23.jaanuaril 2006 Tallinnas kostja juhatuse liikmele tööandja vara üle andes ja ka hiljem nii meili teel kui ka telefonivestlustes. Hageja on seisukohal, et kostja üritab töösuhte nurjumist hageja süüna näidata ja töösuhte sisu vassides hageja nõuete täitmisest kõrvale hiilida. Vastab tõele kostja vastuväide selles, et hageja töötas samal ajal ka teise tööandja juures. Hageja töötas konsultandina. OÜ-s Jagudi Mets, kostja juhatuse liige oli sellest teadlik, hageja töötas selles firmas väljaspool OÜ Mxxxxxxxxx tööaega. Kohtuotsuse põhjendus Kohus on seisukohal, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. 1) töötasu 11 626 krooni 36 sendi nõue Töölepingu (tl.7- 9) p 4 järgi on hageja põhipalk (netopalk) ajavahemikul 20.05.200531.08.2005 14 000 krooni kuus ja alates 31.08.2005 on hageja põhipalgaks (netopalk) 16 000
krooni kuus. Töötajale makstakse palka üks kord kuus 15.kuupäevaks töötaja arvelduskontole Hansapangas. Hageja Hansapanga pangakonto ärakirjast ilmneb, et hageja pangakontole kanti 18.jaanuaril 2006.a. detsembrikuu palk 16 000 krooni, asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks saanud jaanuarikuus tehtud töö eest töötasu. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited selles, et hageja ei töötanud jaanuarikuus ja seetõttu ei ole tal õigust saada jaanuarikuu eest palka, on tõendamata. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus § 2 p 1 järgi on töökohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine distsiplinaarsüütegu, mida menetletakse Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejat oleks distsiplinaarkorras karistatud töökohustuste täitmata jätmise ja töölt mõjuva põhjusta puudumise eest 2006.a. jaanuarikuus. Tunnistajate V. Lxxxx ja T. Txxxx ütlused selles, et hageja 2006.a. jaanuarikuus tööl ei käinud, kuna nad hagejat Vxxxxxxxx talus ei näinud ja tema telefon ei vastanud, ei tähenda kohtu arvates seda, et hageja 2006.a. jaanuarikuus töölepingujärgset tööd ei teinud. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p. 2 kohaselt oli hageja tööpiirkond arvestades tema töö iseloomu Eesti Vabariik, mitte ainult Vxxxxxxxx talu Vxxxxxxx küla. Peale selle on hageja kinnitanud, et tööandja nõusolekul võis ta arvutiga tööd teha kodus. Kostja ei ole hageja sellele väitele vastu vaielnud. TLS § 49 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töötajale töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kostja ei ole vaidlustanud hageja saamata jäänud töötasu arvestust ajavahemikus 01.01.2006.a.- 23.01.2006.a. summas 11 636 krooni 36 senti. TLS § 49 p 2 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud netotöötasu 11 636 krooni 36 senti, koos tulumaksuga 14 888 krooni 88 senti.. 2) rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 12 053 krooni 85 senti Eesti Vabariigi puhkuseseaduse § 26 järgi on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale kasutamata puhkuse eest hüvitist maksnud. Tõendamata on kostja vastuväited selles, et kostja poolt 01.02.2006.a. hageja arvele kantud 96 000 krooni pidi katma kõik hageja nõuded kostja vastu. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4 kohaselt kohustub tööandja töötajaga töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel maksma töötajale hüvitust kuue kuu palga ulatuses. Kostja juhatuse 22.11.2005.a. otsusese töölepingu lõpetamine (tl.10) ning hageja ja kostja juhatuse liikme Jxxxx-Pxxxx Lxxxxxxxx vahel 22.02.2006.a. sõlmitud töölepingu lõpetamise kokkuleppe (tl.11) kohaselt lõpetatakse tööleping hagejaga tööandja algatusel alates 23.01.2006.a. ja vastavalt töölepingus kokkulepitule kantakse töölepingu lõpetamise hüvitis kuue kuu töötasu 96 000 krooni hageja arveldusarvele. Nimetatud tõenditest tuleneb üheselt, et tegemist on hüvitisega töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel ega sisalda rahalist hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kostja ei ole vaidlustanud hüvitise suuruse arvestust. Eesti Vabariigi puhkuseseaduse § 26 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest 12 053 krooni 85 senti, koos tulumaksuga 16 072 krooni 22 senti.. 3) hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 15 502 krooni 40 senti TLS § 74 lg 2 ja PaS § 32 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saadaolevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kohus on kindlaks teinud, et töölepingu lõpetamisel ei maksnud kostja hagejale välja töötasu jaanuarikuus töötatud tööpäevade eest ega hüvitist kasutamata puhkuse eest ja et kostja ei ole lõpparvet kätte saanud käesoleva ajani. TLS § 119 lg 2 järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise korral maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.
Kohus leiab, et kostjal puudusid kaalukad põhjused lõpparve kinnipidamiseks aasta vältel. Asja arutamisel tegi kohus kindlaks, et hageja on peale töölepingu lõpetamist tagastanud kostjale tööandja vara, vaatamata sellele ei ole kostja hagejale lõpparvet välja maksnud.. Kostja vastuväited selles, et hagejale makstud hüvitis 96 000 krooni katab kõik hageja nõuded kostja vastu, ei ole tõendatud kohtuotsuse põhjendava osa p.-2 märgitud põhjendustel. Seega tuleb TLS § 119 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ühe kuu keskmine palk hageja poolt taotletud suuruses 15 502 krooni 40 senti, koos tulumaksuga 20670 krooni 42 senti.. 4) hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest 2 146 krooni 15 senti TLS § 119 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud tööraamatu kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Tööraamatu kätteandmisena on käsitatav töötajale tööraamatu kätteandmisest keeldumine. Tööraamatu kättesaamiseks peab töötaja soovi avaldama. Asja arutamisel tegi kohus kindlaks, et töölepingu lõpetamise päeval 23.jaanuaril 2006 jäi tööraamat hagejale kätte andmata. Hageja seletus selles, et ta nõudis kostjalt tööraamatu kätteandmist 23. jaanuaril 2006 Tallinnas ja hiljem telefoni teel ja meili teel, on tõendamata. Kostja vastuväidete kohaselt sai hageja tööraamatu esimesel nõudmisel. Neil asjaoludel kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tema tööraamatut kinni pidas ja seetõttu tuleb hagi tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise 2 146 krooni 15 sendi nõudes jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja on loobunud viivise 1 725 krooni 20 sendi nõudest palga maksmisega viivitamise eest, tuleb TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobumine vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada. . Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista koos tulumaksuga kokku 51 631 krooni 52 senti. TsMS §-de 162 lg 1, lg 2, 163 lg 1 ja 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega jätta kostja kanda. Menetluskuludeks on käesoleval ajal riigilõiv 3000 krooni, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud.
/allkiri/ Aita Rajavere Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.