2-06-27392
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2006.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-06-27392
Tsiviilasi
AS Saare Finants hagi Getry Riismaa vastu võla 18 539.92 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS Saare Finants (registrikood 10581765, asukoht Kohtu 1 Kuressaare 93812), hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Riina Pavel, kostja Getry Riismaa (isikukood 47110070215, )
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
1(3)
2-06-27392
Esitatud hagis palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg summas 18 539. 92 krooni ja menetluskulud (riigilõiv 450 krooni). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS Saare Finants ja Getry Riismaa 24.09.2002.a. käenduseta laenulepingu nr 1424 (edaspidi leping) (Lisa 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 14 000 Eesti krooni, intressimääraga 18 % laenusummalt aastas laenu -ja intressi tagastamise lõpptähtpäevaga 30.09.2006.a. Lepingu punkti 1.2 ja 1.3 kohaselt kohustus kostja maksma laenu -ja intressisummat hagejale igakuiste maksetena (291.66 krooni laenusummat ja intressimakset 210 krooni ) kokku 501.66 krooni iga kuu 30-ndaks kuupäevaks. Lepingu punkti 1.4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Kostja on tasunud nende aastate jooksul kokku 12 039. 85 krooni, millega loeb hageja tasutuks 24 esimest kuumakset. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees moodustab kokku 18 539. 92 Eesti krooni, millest laenu põhiosa võlg on 6999. 92 Eesti krooni (laenusummast tasutud 24 makset: 24 x 291.67 = 7000.08 krooni, 14 000 - 7000.08 = 6999.92), intressivõlg 5040 Eesti krooni (laenu kasutatud 48 kuud, tasutud 24 kuud 24 x 210 = 5 040) ja viivis 6500 Eesti krooni. Vastavalt graafikule on viivisesumma 24 538 krooni (Lisa nr 2), millest hageja nõue on 6500 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05) ning TsMS § lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud põhivõlast väiksemas ulatuses s. o. 6500 kroonist. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-le 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendab hageja hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS § 133 lg 1 ja 2, §-dele 138 lg 1 ja 2 , 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339, 340, 363 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja RLS § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 palub hageja: 1) välja mõista kostja Getry Riismaalt AS-i Saare Finants kasuks võlgnevus summas 18 539. 92 Eesti krooni; 2) kõik menetluskulud s.o. hageja poolt tasutud riigilõiv 450 Eesti krooni jätta kostja Getry Riismaa kanda.
2(3)
2-06-27392 Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 20-22, 23/.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 06.10.2006.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 20-22/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 16.10.2006 /t.l. 23/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud ja tasuma riigile menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud.
R.Undrest kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.