Ühinguõigus › Äriregistri asjad

määramine sellest tulenevalt õigusvastane. Jääb arusaamatuks, mis trahviti konkreetselt antud juhatuse liiget. Samuti jääb arusaamatuks, miks trahviti juhatuse liiget, mitte äriühingut ennast. Kohustus esitada majandusaasta aruanne lasub esmaselt äriühingul. Juhatuse liige tegutseb äriühingu eest ja kohustuste täitmiseks. Kohtumääruses on koheldud äriühingut ja juhatuse liiget kui sarnases olukorras olevaid isikuid põhjendamatult erinevalt – ebavõrdselt. Samuti on äriühingu liiget koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste äriühingute juhatuse liikmetega, kes ei ole samuti majandusaasta aruannet esitanud, kuid trahvimäärust saanud ei ole. Trahv ei olnud käesoleval juhul proportsionaalne abinõu. Selleks oleks olnud trahvihoiatus. Jääb arusaamatuks, miks registripidaja ei määranud enne trahvi määramist kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Registripidaja ei ole põhjendanud kohustuse täitmise abinõu valikut ja on eksinud selle valikul, kuna on kohaldanud intensiivsemat vahendit, kui vajalik. Sunnivahendi kasutamine ei olnud antud juhul vajalik ega proportsionaalne. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 46 lg 2 järgi võib isikule trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 601 lg 1 kohaselt on registrisse kandmisele kuuluvate andmete esitamata jätmisel esmaseks kohustuse täitmisele sundimise vahendiks trahvi määramise hoiatus. Ka teistkordselt võib trahvida vaid pärast teistkordselt trahvihoiatuse tegemist ja seejärel kohustatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmist (TsMS § 601 lg 2). Kaebajale määrati trahv ilma eelneva trahvihoiatuseta. ÄS § 71 lg-s 2 ettenähtud võimalus määrata trahv hoiatamata on kohaldatav, kui sellise erisätte kohaldamiseks on asjaoludest tulenevalt piisav alus, so kui on alust arvata, et trahvihoiatus kui leebem sunnivahend ei taga isiku poolt kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on isik täitnud kohustuse, olemata trahvi määramisest teadlik ning enne trahvimääruse kättesaamist. Puudusid asjaolud, mis oleks õigustanud trahvi määramist. Hoiatuse asemel trahvi määramine oli ülemäärane ja kohatu. TsMS § 46 lg 1 ja ÄS § 71 lg 2 on põhiseadusvastased. Nimetatud sätted ei määratle trahvimäärasid ja on õigusselgusetud ning seetõttu vastuolus põhiseaduse §-dega 13 lg 2 ja

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

J.L OÜ * juhatuse liikmena oli tulenevalt ÄS § 179 lg-st 4 kohustatud esitama äriühingu kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Juhatuse liige peab korraldama ettevõtja tegevuse selliselt, et aruanne saaks esitatud tähtaegselt. Aruande hilisem esitamine ei anna alust juhatuse liikmele ÄS § 71 lg 2 alusel määratud rahatrahvi tühistamiseks. Kuivõrd antud juhul ei esitatud registripidajale 2005. a majandusaasta aruannet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, oli kohtunikuabil õigus määrata ÄS § 71 alusel juhatuse liikmele J.L rahatrahv. Asja materjali kohaselt ei trahvitud mitte üksnes J. L, vaid ka teisi juhatuse liikmeid U. L ja V. J. Registripidaja ei pidanud trahvimääruses põhjendama, miks ta ei määranud rahatrahvi äriühingule. Kontrollimatu on määruskaebuse väide selle kohta, et teiste äriühingute liikmeid ei ole samalaadse rikkumise eest trahvitud ja see ei oma ka käesoleva asja läbivaatamisel sisulist tähendust.

määrata rahatrahv kuni kahesaja miinimumpäevamäära, s.o. kuni 10 000 krooni ulatuses.

Ande Tänav kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.