Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 07. juunil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata soojusenergia tarbimise eest temale kuuluvas elukohas. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale edastatud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Seisuga 01. mai 2005 on kostja 1(4)

hageja arvelt alusetult säästnud 29 907,79 krooni, kuna on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus kasuks alusetult saadud 29 907,79 krooni ning kohtukulud: hageja poolt tasutud riigilõiv 2100 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni, õigusabi eest 224,20 krooni. Ida-Viru Maakohtu 08. juuni 2005 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1743/05 seati hagi tagamiseks kostjale kuuluvale korteriomandile, asukohaga Exxx Kohtla-Järve (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosasse nr 1095007) kohtulik hüpoteek summas 29 907,79 krooni hageja kasuks. Kostja vastus Kohtule 05. augustil 2005 esitatud vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja selgitab, et tema korterist, aadressil Exxx Kohtla-Järve, on keskkütteradiaatorid 25. septembril 1997 eemaldatud. Kostja leiab, et seoses eelnevaga on ta tarbinud soojusenergiat 15% arvestatud kogumahust. Kostja väitel esitas ta keskkütteradiaatorite eemaldamise akti koopia hagejale, kuid seda soojusenergia arvestamisel arvesse võetud ei ole. Hageja palub alusetust rikastumisest tuleneva võlgnevuse nõudele kohaldada kolme aastast aegumistähtaega. Kostja nõustub kandma kohtukulusid vastavalt hagi rahuldatud osale. Eelistung Eelistungil jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde. Hageja ei vaidle vastu, et keskütteradiaatorid eemaldati 25. septembril 1997, kuid juhib tähelepanu, et kostja esitas tõendi selle kohta viis aastat peale radiaatorite eemaldamist. Kostja väitel eemaldati radiaatorid 25. septembril 1997. Juures viibisid hageja ja elamu hooldaja esindajad. Kostjale ei selgitatud, et ta peaks akti kellelegi esitama. Kuna hageja esitas arveid soojusenergia tarbimise kohta täies mahus, pöördus kostja hageja poole ümberarvestuse tegemiseks ning 2002 aastal esitas hagejale akti koopia. Kostja selgituste kohaselt on korteris elektriküte ning ta on seda kogu aeg töös hoidnud. Kostja on tasunud arved vee soojendamise eest ning nõustub tasuma keskkütte eest 15% ulatuses, kuna tema korterit läbivad püstakud. Kohtuistung Kohtuistungil nõustus hageja, et kostja eemaldas keskkütteradiaatorid septembris 1997. Hageja võttis omaks, et peale radiaatorite eemaldamist moodustas tegelik soojusenergia tarbimine 15% täiskoormusest. Kostja nõustus hageja seisukohtadega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hagejale kuulub korter asukohaga Exxx Kohtla-Järvel üldpinnaga 61,4 m2. Kostja eemaldas oma korterist keskkütteradiaatorid 25. septembril 1997. Elamut asukohaga Estonia pst 10 küttis hageja, lepingut elamu kütmiseks hageja ja kostja vahel ei olnud. Hageja palub välja mõista tarnitud soojuse eest 29 907,79 krooni. Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. 2(4)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Soojusenergia üleandmise tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestuse (tl 9-14), millest nähtub, et hageja on kostjale arvestanud soojust 29 907,79 krooni eest. Samas on asjas tuvastatud, et kostja eemaldas oma korterist keskkütteradiaatorid 25. septembril 1997, hageja aga jätkas arvete esitamist täies mahus. Kohtuistungil võtsid mõlemad pooled omaks, et pärast radiaatorite eemaldamist moodustas tegelik soojusenergia tarbimine 15% täiskoormusest. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kuivõrd pärast radiaatorite eemaldamist moodustas kostja tegelik soojusenergia tarbimine 15% täiskoormusest, siis on kostja rikastunud vaid 15% ulatuses, mis on rahalises väljenduses 29 907,79 *0,15 = 4486 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt välja mõistmisele TsK § 477 lg 1 ja VÕS § 1032 lg 2 alusel. Vastuseks kostja väidetele hagi aegumise kohta tuleb märkida, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt olid hagi esitamise kuupäevaks 07. juuniks 2005 aegunud nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 07. juunit 1995, võlgnevus hageja ees tekkis aga pärast seda. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 07. juunil 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kostja enda kohtukulude osas andmeid kohtule ei esitanud. Kohus rahuldab hagi osaliselt, 15 % ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja menetluskulud 15 % osas. Hageja kohtukulud moodustavad 2100 + 40 = 2140 krooni, millest 15% on 321 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast.

3(4)

Hagiavalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks on 29 907,79 krooni. Kohus rahuldas hagi 15 % osas, s.o. 4486 krooni ulatuses ning 5% sellest moodustab 224,30 krooni. Hageja õigusabikulu kuulub välja mõistmisele 224,20 krooni ulatuses.

Peeter Pällin Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.