Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kohtuistungile ei ole ilmunud kostjat. Hagiavaldusejärgsel elukohal, xxxxxxxx, ei ole kostjale õnnestunud hagimaterjale kätte anda (tl 26). Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on kostja elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonna õiendi kohaselt ei ela kostja registris märgitud aadressil ning politseil puuduvad andmed kostja asukoha kohta (tl 44). Maksu- ja Tolliameti andmebaasis puuduvad andmed kostjale tehtud maksustavate väljamaksete kohta (tl 46). Liiklusregistris puuduvad andmed kostja aadressi kohta (tl 51). Võru Linnavalitsusel puuduvad andmed kostja viibimiskoha ning muude kontaktandmete kohta (tl 47). Kostjale on kohtukutse avalikult kättetoimetatud kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 9.oktoobril 2006 ja 16.oktoobril 2006 (tl 60, 61). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus TsMS § 317 lg 5 alusel kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka kohtuistungi toimumise ajast. Kohtukutses on kostjat hoiatatud, et kohtusse mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Kostja ei ole kohtule teatanud TsMS § 422 lg 1 sätestatud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Hageja esindaja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS §-s 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-de 410, 413 lg 1, 3 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostjale on hagiavalduse koos selle lisadega kättetoimetatud TsMS §-des 326 lg 1, 2; 317 lg 5 sätestatud korras ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks 2 927, 10 krooni väljamõistmiseks (tl 2-4). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.märtsil 2003 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 1 463, 55 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud rahalist põhikohustust. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.13 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud kuni 16.detsembrini 2005 viivist 2 109, 66 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla ulatuses, so summas 1 463, 55 krooni. Kostja ei ole kohustust hageja ees täitnud. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis V. F. vastu 2 927, 10 krooni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või 2 (3)

seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 413 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2 927, 10 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse, välja arvatud menetluskulude osas. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 280 krooni (tl 5) ja väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtukutse avaldamise eest 200 krooni (tl 56) ning õigusabi eest 146, 35 krooni (tl 16). Vastavalt TsMSRS §-ile 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb lähtuda menetluskulude jaotamisel kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-dest 60 lg 1; 61 lg 1 p 1. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Eeltoodust lähtudes kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt menetluskuluna hageja kasuks TsMS § 60 lg 1 alusel välja tasutud riigilõivud kokku 480 krooni ning TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulud 146, 35 krooni; kokku seega 626, 35 krooni.

Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.