Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Hageja nõue ja asjaolud Kohtule .a. esitatud hagiavalduses paluvad hagejad: 1) tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks Töölepingu Seaduse (TLS) § 86 p 6 ja p 7 alusel, 2) hagejatele hüvitise maksmist kuni hagejate kuue kuu keskmise palga ulatuses vastavalt TLS § 117 lg 2, võttes aluseks netona saadud keskmise palga 10 000 krooni kuus kummalegi hagejale, 3) kostjalt välja nõuda hagejatele keskmine palk 10 000 krooni kummalegi hagejale tööraamatu kinnipidamise eest kuni tööraamatu kätteandmiseni vastavalt TLS § 119 lg 1, 4) kostjalt välja nõuda kummalegi hagejale ühe kuu keskmine palk 10 000 krooni ulatuses lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest vastavalt TLS § 119 lg 2. Hagejad töötasid alates .a. kostja juures kokkadena. Töötasu suuruseks lepiti kokku 10 000 krooni. Kostja keeldus hagejatega töölepingut sõlmimast, samuti ei tutvustanud sisekorra eeskirju. Tööle asumisel andsid hagejad kostja esindajale oma tööraamatu ja tervisetõendi. .a. ei tasunud kostja hagejatele töötasu ning järgmistel päevadel ei lubanud neid ka tööle. Töölepingu lõpetamine vormistati tööandja poolt töölepingu lõpetamisena , milles on märgitud töölepingu lõpetamise alusena TLS § 86 p 6 ja p 7, ning mille alusel kohaldati hagejatele ka distsiplinaarkaristus. Hagejad tuginevad oma nõuetes TLS § 28, mille järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. TLS § 73 lg 1 kohaselt peab töölepingu lõpetamise vormistamisel töölepingusse tehtama kanne ka töötajale makstava hüvituse kohta. TLS § 74 lg 2 ja Palgaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve maksma viimasel töötamise päeval, töötaja pangakontole raha kandmise puhul peab see olema töötaja arvele laekunud samal töölepingu lõpetamise päeval. TLS § 117 lg 2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajatele hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. TLS § 119 lg 1 ja lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni ning iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Menetluse käik Kostja, .a. esitatud vastuses hagiavaldusele, hagi ei tunnista. .a. toimunud kohtuistungile kostja seaduslik esindaja AA ei ilmunud, istungiaeg- ja koht olid kostjale teada. Hagejad vähendasid .a. toimunud kohtuistungil hagiavalduses esitatud teist nõuet so hagejatele hüvitise maksmist kuni hagejate kuue kuu keskmise palga ulatuses vastavalt TLS § 117 lg 2, võttes aluseks netona saadud keskmise palga 10 000 krooni kuus kummalegi hagejale ja palusid endise kuue kuu asemel kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise maksmist ning loobusid kolmandast nõudest, so kostjalt välja nõuda hagejatele keskmine palk 10 000 krooni kummalegi hagejale tööraamatu kinnipidamise eest kuni tööraamatu kätteandmiseni vastavalt TLS § 119 lg 1. Hagejad taotlesid asjas tagaseljaotsuse tegemist seoses kostja kohtuistungile mitteilmumisega.

Kohtu põhjendused

TsMS § 410 (jõustus 01.01.2006.a.) kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 323 lg 1 kohaselt loetakse majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. TsMS § 323 lg 2 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juriidilisele isikule dokumendi kättetoimetamise suhtes. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud TsMS § 323 lg 2 alusel. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata kohtuistungile ilmunud. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on TLS § 28, mille järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. TLS § 73 lg 1 kohaselt peab töölepingu lõpetamise vormistamisel töölepingusse tehtama kanne ka töötajale makstava hüvituse kohta. TLS § 74 lg 2 ja Palgaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve maksma viimasel töötamise päeval, töötaja pangakontole raha kandmise puhul peab see olema töötaja arvele laekunud samal töölepingu lõpetamise päeval. TLS § 117 lg 2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajatele hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. TLS § 119 lg 1 ja lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni ning iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, seega kuulub kostjal väljamõistmisele riigituludesse 3310.00 krooni. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele õigusabikulud kokku 10 384.00 krooni, so kummagi hageja kasuks 5192 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel

enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.