2-06-27369
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2006, Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-27369
Kohtuasi
AS hagi TO vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AS Hageja esindaja – HP Kostja – TO
Eelistungi toimumise aeg
19.12.2006.a. kell 12.55
Resolutsioon
teatatud aadressile . Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus ja selle lisad kohtule märkega: tagasi hoiutähtaja möödumisel. Ka politseile on kostja asukoht teadmata. Seetõttu on kostjale eelistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. .a. toimunud eelistungile kostja ei ilmunud. Ilmumata jäi ka hageja esindaja, kuid esitas kohtule taotluse asja sisuliseks läbivaatamiseks hageja kohalolekuta. Kohtuotsuse põhjendused Kostja ning AS vahel .a. sõlmitud Liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kostja ei ole sellest suhtest tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh. täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st. vastavalt punktile 3.2.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil . Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.5. alternatiiv 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kantakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostjat vastavalt Tingimuste punktile 3.4. arved kätte saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 5.11. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 5.12. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.9. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 143 p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud. TsMS § 173 lg 1 lause 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse
alusel 30 päeva jookul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.