Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2006.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-25002
Tsiviilasi
AS-i hagi KR`u vastu
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Hageja esindaja: RR Kostja: KR
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
tuhat nelisada 1068.20 (üks (kolmsada
Jätta AS-i poolt kantud menetluskulu ja EV poolt asja läbivaatamise kuluna kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud (postikulu) KR`u kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue esitas AS hagi KR`u vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue ASi ja kostja vahel a. sõlmitud Liitumislepingust nr mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning järelmaksuga müügilepingust nr , mille alusel AS müüs kostjale kood . Vastavalt lepingutele esitas hageja kostjale arved kokku summas 1079.30 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja võlg 1068.20 krooni. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0.15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivise periood on hageja andmetel 727 päeva. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1068.20 krooni, viivise summas
1067.20 krooni, riigilõivu summas 250.00 krooni ning palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtusitungil. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud Liitumisleping ja järelmaksuga müügilepingu nr Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvestusest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 1068.20 krooni ja viivise 727 päeva eest summas 1163.20 krooni. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel tegutsenud hea usu põhimõtteid järgides. Kostja võlgnevus on tekkinud juba . Hagi võla väljamõistmiseks on esitatud , seega ebamõistlikult pika aja jooksul. Hageja nõue viiviste saamiseks 1067.20 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks oleva teenuste kasutamise üldtingimused, millel väidetavalt viivise nõue põhineb, kehtestati alates .a., seega pärast viivisenõude tekkimist, mistõttu ei saa olla lepingu osaks. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetava viivise arvestuse aluseks olnud .a. kehtivad teenuste kasutamise üldtingimused tähelepanuta. Kohus leiab, et viivis kuulub kostajalt väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioodele kohaldatav viimane intressimäär (so võlgnevuse arvestuse perioodil keskmise 6 kuu EURIBOR – 0,026 %, millele lisandub 7 % aastas). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 388.82 krooni ulatuses (põhivõlgnevus 1068.20 krooni x EURIBOR 0,026 % x 7 % x 2 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista põhivõlg summas 1068.20 krooni ja viivis 388.82 krooni. Samuti kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele riigilõiv tulenevalt hagihinnast kooskõlas TsMS § 133 lg 1. TsMS § 143 p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2/3
Mare Kõlvart Kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.