Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2006.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-06-6247
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu 9790,40 krooni nõudes
Viimase kohtuistungi aeg
30. november 2006. a Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: AS EMT; registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16, Tallinn; hageja esindaja: Raido Reinsalu, Lindorff Eesti AS; kostja: X
Pooled sõlmisid 24. septembril 2001. a, 2. jaanuaril 2002. a, 29. novembril 2002. a liitumislepingud, mille kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust ja kostja kohustas teenuse eest nõuetekohaselt tasuma. Hageja esitas kostjale arved kokku summas 4895,20 krooni, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja on arvestanud maksmisega viivitamiselt viivist, milleks on 4993,10 krooni. Kuna viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat on hageja huvitatud viivisest põhivõla ulatuses, s.o summas 4895,20 krooni. Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista võlg summas 9790,40 krooni ning esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.
Kostja võtab hagi õigeks ning tunnistab võlgnevust hageja ees. Kostja palub viivised võlasummast maha arvata.
Kohtuistungil võtab kostja jätkuvalt hagi õigeks ning selgitab, et ei ole võlgnevust tasunud, kuna sai hagejaga maksegraafiku alusel tasumise osas kokkuleppele, ent hageja pole talle maksegraafikut saatnud.
Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kehtestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul on hageja kohustuse kostja ees täitnud, kostja aga ei ole nii seadusest kui ka lepingust tulenevat kohustust täitnud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes hageja poolt esitatud tõenditele ja poolte esitatule leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.