lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-9340/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-9340/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1225
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 150 lg 1Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaegVÕSRS § 9 lg 1, 2AegumineKrK § 141TsMS § 143Asja läbivaatamise kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 403Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-9340/7Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja24.05.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-9340

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.detsembril 2006. a kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-9340

Tsiviilasi

OÜ hagi TR vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Hageja esindaja: advokaadi volikirja alusel VB Kostja TR Kostja esindaja: advokaadi volikirja alusel TB-J

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi mitte rahuldada. Kohtukulude jaotus
2.Välja mõista OÜ-lt menetluskulud täies ulatuses TR’i kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt asja läbivaatamiskulu täies ulatuses EV kasuks. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
VÕSRS § 22 lg 1Kahju õigusvastane tekitamine
1.Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt tunnistas Tallinna Linnakohus kostja . a otsusega nr süüdi KrK § 141-1 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 järgi selles, et olles AS juhatuse liige ja tegevdirektor, omastas kostja ebaseaduslikult ja korduvalt äriühingu raha. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 453 757.20 krooni. Kahjunõue on tekkinud . a kuni . a kassa väljaminekuorderite järgi sularaha omastamisega. Hageja on seisukohal, et nõue muutus sissenõutavaks omastamise hetkest, seega eeldatavalt osade kaupa vastavalt kassa väljaminekuorderite kuupäevadele. Rahal on ajas väärtus. Kuna poolte vahel puuudus leping raha maksmise intressi kohta, tuleb lähtuda seaduses lubatud viivisintressist. Hageja nõuab kahju hüvitamist põhisumma maksmisega viivitamise eest perioodil . a kuni . a kokku summas 198 709 krooni. Kostja vastus
2.Kohtule . a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista, hageja nõue on põhjendamata ning tõendamata. Kohtuotsused kriminaalasjas ei tõenda hageja väidetavat saamata jäänud tulu. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 150 sätestatust tulenevalt. Hageja poolt esitatud saamata jäänud tulu nõue aegus hiljemalt . a. Hageja on väitnud hagiavalduses, et kahjunõue muutus sissenõutavaks ajavahemikul . a kuni . a. Kostja leiab, et hageja pidi kahju tekitamisest teada saama juba kuni . a kehtinud TsÜS ajal. . a esitas AS TP avalduse, mille punktis 4.6. väidab, et kostja on tekitanud AS-le kahju, mille tekitamise aluseks on muuhulgas kostja toimingud perioodil . a kuni . a.
3.Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud nõude vääral õiguslikul alusel. Kuna kahju väidetavalt põhjustanud teod pandi toime perioodil . a kuni . a, ei kuulu kohaldamisele VÕS-i sätted. Eelistung
4.Eelistungil . a jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde. Tegemist on kuriteoga tekitatud kahju maksmisega viivitamisest tuleneva nõudega. Maksmisega viivitamise eest on õigus nõuda intressi. Nõue muutus sissenõutavaks kahju tekitamise hetkest. Kahju seisneb maksmisega viivitamises.
5.Kostja vastuväite kohaselt lähtub hageja väärast 14% intressimäärast. a oli intressimäär 7% aastas. Rahalise kohustuse täitmisel võib tekkida kahju saamata jäänud tulust. Viivisenõue on iseseisev õiguskaitsevahend. Kohtu põhjendused
6.. a määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei ole asja kirjalikus menetluses lahendamise nõusolekut tagasi võtnud, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, kuulanud eelistungil ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
7.Kohtule on esitatud Tallinna Linnakohtu . a otsus nr , millega kostja mõisteti süüdi KrK § 141-1 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 järgi selles, et olles AS juhatuse liige ja tegevdirektor, omastas kostja ebaseaduslikult ja korduvalt äriühingu raha. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 453 757.20 krooni (tl 6-34). Kohtuotsus jõustus 24.04.2006. a. Kohtule esitatud pankrotiteate kohaselt on kostja pankrotis (tl 35).
8.Hagiavalduse kohaselt on kahjunõue on tekkinud . a kuni . a kassa väljaminekuorderite alusel sularaha omastamisega. Hageja leiab, et tema kahjunõue on tõendatud, . a kohtuotsuses tuvastatud asjaolud tuleb lugeda üldtuntuks (tl 55). Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Alates . a

kehtima hakanud TsMS järgi ei ole tõendamisest vabastamise aluseks jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas. Kohus nõustub kostjaga selles, et TsMS uue regulatsiooni eesmärgiks on vältida selliseid olukordi, kus ühe kohtumenetluse võimalikud vead asjaolude tuvastamisel kanduks automaatselt üle järgmistesse pooltevahelistesse vaidlustesse.

9.Hageja on esitanud kahju hüvitamisega viivitamisest tuleneva nõude intressimääraga 14 %, lähtudes VÕS § 113 ja § 94. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nõue muutus sissenõutavaks kahju tekitamise hetkest . a. VÕSRS § 22 lg 1 kohaselt võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast . a. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei kuulu kohaldamisele VÕS sätted, kuna kahju tekkis enne . a. Asjaolu, et osa viivituses oldud perioodist kandub perioodi pärast . a ei ole aluseks VÕS sätete kohaldamiseks.
10.Hageja nõuab kahju hüvitamist põhisumma maksmisega viivitamise eest perioodil . a kuni . a kokku summas 198 709 krooni. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kostja leiab, et hageja pidi kahju tekitamisest teada saama juba kuni . a kehtinud TsÜS ajal, kuna . a esitas AS TP avalduse, mille punktis 4.6. väidab, et kostja on tekitanud AS-le kahju, mille tekitamise aluseks on muuhulgas kostja toimingud perioodil . a kuni . a.
11.VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates .
12.Hageja on esitanud kahju hüvitamisega viivitamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude perioodi . a kuni . a eest, hageja väitel ei nõuagi ta kahju perioodi eest, mille eest nõuete esitamine on aegunud (tl 55). Hageja leiab, et kahju hüvitamisega viivitamine on kestvussuhe, nõue perioodi . a kuni . a ei ole aegunud (tl 55). Kohus leiab, et hageja seisukoht läheb vastuollu TsÜS aegumise regulatsiooniga. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus on seisukohal, et hageja kahjunõue muutus sissenõutavaks enne . a, seega kuulub kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2 kolmeaastane aegumistähtaeg alates . a.
13.Hageja esitas hagi Harju Maakohtusse . a. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt . a. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Aegumise eesmärk on vältida olukordi, kus menetlusosalisel puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada ning õigusliku olukorra selgitamine on muutunud raskendatuks. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda viivituses olemist kestvussuhteks, mis välistaks aegumise. Kohtukulud
14.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 ja § 173 kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse asja läbivaatamiskulu täies ulatuses. Asja läbivaatamiskulu on hagejale ja kostjale hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulu. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja