Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.detsember 2006.a Paide
Tsiviilasja number
2-06-14895
Tsiviilasi
N OÜ hagi AS-i K vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N OÜ, registrikood *, asukoht * Hageja esindajad: **, juhatuse liikmed Kostja: AS K, registrikood *asukoht * Kostja esindajad: * volikirja alusel
Kohtuistungi toimumise aeg
21.novembril 2006.a avalikul kohtuistungil Paides
Jätta N OÜ hagi rahuldamata.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-14895, so AS-i K menetluskulu (õigusabikulu, sõidukulu) ja asja läbivaatamiskulu, kannab N OÜ täies ulatuses. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Pooltel on õigus 30 päeva jooksul arvates alates otsuse kättetoimetamisest esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.
14.06.2006.a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja nõuda 9857.39 krooni, millest 5498.80 krooni moodustab võlg ja 1858.59 krooni viivised. 21.11.2006.a kohtuistungil täpsustasid hageja esindajad, et hageja nõuab kostjalt lg 3 alusel kahju hüvitamist, lisaks viivist (tl 61-64).
Täpsustatud hagiavalduse kohaselt ajas ekskavaator 10.06.2005.a OÜ Metstaguse Agro Tamme lauda ehitusobjektil ümber karkassiposti. Nimetatud ekskavaator oli objektile tellitud AS-i K (objekti alltöövõtja) poolt. AS-l Ilmre ja AS-l Kane Metall puudusid äriühinguga, kellele ekskavaator kuulus, mistahes kokkulepped seoses Tamme lauda ehitusobjektiga. Ekskavaatori tegevuse eest ehitusobjektil vastutas kostja, kellel oli äriühinguga, kellele ekskavaator kuulus, lepinguline suhe selle ekskavaatori kasutamiseks Tamme lauda ehitusobjektil. Kuna karkassiposti oli paigaldanud AS Kane Metall (objekti alltöövõtja), lepiti kokku, et tema taastab posti tehasetingimustes ja AS K hüvitab tekitatud kahju. Vastav kokkulepe sõlmiti AS Kane Metall, AS Ilmre (objekti peatöövõtja) ja AS K esindajate vahel. AS Kane Metall koostas posti taastamiseks vajaminevate tööde hindamisakti, mis esitati AS K esindajale. Seejärel taastas AS Kane Metall posti ning 30.06.2005.a esitas kostjale arve nr 3169 taastamiseks kulunud summa 5498.80 ulatuses. Nimetatud arve saatis AS Kane Metall posti teel kostjale. Arve ühe eksemplari andis AS Kane Metall esindaja kostja esindajale Urmas Raudsepp’ale. Viimane toimetas arve kostja raamatupidaja kätte. AS K ei esitanud AS-le Kane Metall arve suhtes ei kirjalikke Tsiviilasi nr 2-06-14895 ega suulisi vastuväiteid. 22.03.2006.a omandas hageja AS-lt Kane Metall eelmärgitud arvest tuleneva rahasumma väljanõudeõiguse kostja vastu ning saatis kostjale 22.03.2006.a kirjaliku võlanõude. Kostja ei ole arvet tasunud, st kahju hüvitanud (tl 48-49).
21.11.2006.a kohtuistungil täpsustasid hageja esindajad, et kahju suurust kinnitab AS-i Kane Metall hindamisakt. Kahju tasumiseks koostati arve algselt ilmselt suuremas summas. Sellele vaidles Raudsepp vastu ja siis koostati väiksema summaga arve. See viidi kostja raamatupidamisse. Viivise osas leidsid esindajad, et AS-i Kane Metall ja kostja vahel oli kokkulepe viivise maksmiseks arvel märgitud viivisemääras. Vastav tingimus lepiti kokku U.Raudsepp’aga (tl 61-64).
Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi absoluutselt tõendamata. Tõendamata on, et kahju oleks tekitatud kostja tellitud ekskavaatori poolt ja töö tegemise käigus, samuti on tõendamata kahju suurus. Hagi tugineb hageja paljasõnalistele väidetele. Esialgu väitis hageja, et kahju tekitas kostja ekskavaator, hiljem hoopis, et kostja poolt tellitud ekskavaator. Toimikusse lisatud arve on esitatud taastatud postide komplekti kohta, kuid palju kulus ühe posti taastamiseks, arvest ei nähtu. Ka kohtueelses menetluses ei esitanud hageja kostjale mingeid selgitusi nõutava rahasumma kohta, kuigi kostja seda korduvalt palus. Õige ei ole hageja väide, et kostja võttis endale U.Raudsepp’a poolt sõlmitud kokkuleppega kohustuse hüvitada karkassiposti taastamise maksumus – U.Raudsepp’al ei olnud volitusi kostja nimel sellise kokkuleppe sõlmimiseks.
seaduslik esindaja anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Tunnistaja U.Raudsepp’a ütluste kohaselt leppis tema AS-i Kane Metall esindajaga kokku, et kostja maksab AS-le Kane Metall 5000 krooni kahjustatud posti taastamise eest. AS-i K juhtkonda ta sellise kokkuleppe sõlmimisest ei teavitanud. Töölepingu kohaselt oli tema ülesandeks juhtida tööd konkreetsel objektil ning tema töölepingus ei olnud märgitud, et tal on õigus võtta tööandjale rahalisi kohustusi (tl 56-57). Eeluuritud ütlused kinnitavad, et U.Raudsepp lubas AS-le Kane Metall, et kostja tasub kahjustatud posti taastamise kulud. Samas ei kinnita U.Raudsepp’a ütlused, et AS K oleks talle sellise tehingu tegemiseks (kokkuleppe sõlmimiseks) volituse andnud. Kostja seadusliku esindaja Raivo Pink’i seletuste kohaselt oli U.Raudsepp kostja projektijuht, kelle õigused-kohustused piirdusid vaid tööde juhtimisega konkreetsel objektil. Mingeid muid õigusi, sealhulgas ka õigust võtta AS-le K rahalisi kohustusi, tal ei olnud (tl 42). Tõendeid, mis kinnitaksid U.Raudsepp’a esindusõigust AS-i K nimel eelkirjeldatud tehingu tegemiseks (kokkuleppe sõlmimiseks), asjas esitatud ei ole. Hinnates asjas esitatud ja uuritud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et tõendatud ei ole, et AS K oleks andnud U.Raudsepp’ale volituse eelkirjeldatud tehingu tegemiseks. Seega sõlmis Urmas Raudsepp AS-i K nimel AS-iga Kane Metall ja AS-iga Ilmre kokkuleppe 5000 krooni kahjustatud karkassiposti taastamiskulude tasumiseks selleks volitust omamata. See omakorda tähendab, et eelkirjeldatud tehing on AS-i K nimel tehtud esindusõiguseta isiku poolt. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Antud asjas puuduvad igasugused tõendid selles, et AS K oleks Urmas Raudsepp’a poolt tema nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolse tehingu heaks kiitnud. Kõike eeltoodut arvestades on hageja poolt korduvalt viidatud tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Sirje Lahesoo Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.