Kohtla-Järve linn, Xxx tn 31 korteriühistu avaldus V S vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
Kohtla-Järve linn, Xxx tn 31 korteriühistu (registrikood xxx, aadress: Xxx tn 31, Kohtla-Järve)
Avaldaja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: xxx
Puudutatud isik:
V S (isikukood xxx, elukoht: xxx)
/
riigilõivu
tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Kohtla-Järve linn, Xxx tn 31 korteriühistu ja V S vaheline kompromiss, mille kohaselt:
1.1.V S tunnistab Kohtla-Järve linn, Xxx tn 31 korteriühistu nõuet summas 3 395,58 eurot (s.h põhinõue 3 256,08 eurot perioodi eest jaanuar 2023. a kuni 30.06.2026. a ja menetluskulud 139,50 eurot).
1.2.V S kohustub tasuma Kohtla-Järve linn, Xxx tn 31 korteriühistu võlgnevuse summas 3 395,58 eurot alates 31.07.2026. a 17 kuu jooksul, viimase osamakse teostab puudutatud isik 30.11.2027. a, alljärgneva maksegraafiku alusel:
17.30.11.2027. a summas 195,58 eurot. V Sl on õigus tasuda nimetatud summad ka enne kokkulepitud tähtaega.
1.3.V S kohustub kokkulepitud summad kandma korteriühistu arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is, selgitusega “tsiviilasi nr 2-26-12811“.
1.4.Pooled kinnitavad, et pärast käesolevas kokkuleppes nimetatud maksekohustuse täitmist V S poolt ei ole kokkuleppe osalistel üksteisele mingeid tsiviilasjas nr 2-26-12811 käsitletust vastastikke nõudeid.
1.5.Osamaksega tasumisega viivitamisel (s.h osaliselt) on kogu tasumata võlgnevus täies ulatuses sissenõutav täitemenetluses (sundtäitmine). Kohtla-Järve linn, Xxx tn 31 korteriühistul tekib õigus nõuda maksekohustuste sundtäitmisele pööramist juhul, kui V S hilineb punktis 1.2 2 sätestatud maksetähtaja järgimisega rohkem kui 14 (neliteist) kalendripäeva.
2.Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Tagastada Kohtla-Järve linn, Xxx tn 31 korteriühistule (arveldusarvele xxx) avalduse esitamiselt tasutud pool (50%) Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust (50 eurost) s.o 25 eurot.
4.Lõpetada menetlus Kohtla-Järve linn, Xxx tn 31 korteriühistu avalduses V S vastu võlgnevuse nõudes.
5.Kohtumäärus saata Kohtla-Järve linn, Xxx tn 31 korteriühistu esindajale teadmiseks ja V Sle täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Xxx tn 31 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse V S vastu võlgnevuse nõudes. Avaldaja on korteriühistu, mis on asutatud elamu korteriomanike poolt eesmärgiga korraldada elamu ja selle teenindamiseks vajaliku maa ühist majandamist, esindada korteriomanike ühiseid huve ning osutada liikmetele eluruumide kasutamisega seotud teenuseid. Kinnistusraamatu andmetel kuulub puudutatud isikule korteriomand elamus ning ta on korteriühistu liige. Korteriühistu on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid majandamis- ja kommunaalkulude eest, lähtudes korteriomandi suurusest ja tarbitud teenustest. Puudutatud isik ei ole talle esitatud arveid tasunud, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Seisuga 10.06.2026. a moodustab puudutatud isiku põhivõlg korteriühistu ees 3 402,83 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul jaanuar 2023. a kuni mai 2026. a esitatud, kuid tasumata jäetud arvetest. Avaldaja märgib, et puudutatud isik vastutab tekkinud võlgnevuse eest käendajana vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 43 lg-le 2, mille kohaselt vastutab korteriomandi omandaja korteriühistu ees võõrandaja sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Avaldaja hinnangul ületab korteriomandi väärtus võlgnevuse suurust vähemalt kahekordselt ning seega ei ületa nõue seaduses sätestatud vastutuse piire. Kuna puudutatud isik ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud ning võlgnevus jätkuvalt suureneb, on korteriühistu pöördunud kohtusse oma nõude maksmapanekuks. Avaldaja palub kohtul, mõista puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus summas 3 402,83 eurot, viivis alates 01.07.2026. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel. Mõista puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 50 eurot, esindajakulu 248 eurot ning dokumentaalsete tõendite saamise kulu 6 eurot, samuti viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni nende täieliku tasumiseni. Jätta puudutatud isiku enda menetluskulud tema kanda.
2.Viru Maakohtu 11.06.2026. a määrusega võeti avalduse menetlusse ja kohustati puudutatud isikul esitada kirjalik vastus esitatud avaldusele.
3.Pooled esitasid 23.07.2026. a kohtule kompromissi, mille kohaselt tunnistab puudutatud isik avaldaja esitatud nõuet summas 3 395,58 eurot, s.h põhivõlgnevus 3 256,08 eurot ja menetluskulud 139,50 eurot. V S tasub võlgnevuse summas 3 395,58 eurot avaldajale igakuiste osamaksenata 17 kuu jooksul, igakuiselt 200 eurot alates 31.07.2026. a ja viimase osamakse teostab V S 30.11.2027. a summas 195,58 eurot. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Avaldaja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. Pooled paluvad lõpetada tsiviilasja menetlus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.TsMS § 428 lõike 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
7.TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega.
Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse
8.23.07.2026. a esitasid pooled kohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nende vahel sõlmitud kompromiss ning lõpetada asja menetlus.
9.Kohus on seisukohal, et pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi (TsMS § 430 lg 3).
10.Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.
11.Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui puudutatud isik ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis avaldaja õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
12.TsMS § 150 lõike 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud avalduse esitamiselt riigilõivu summas 50 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lõikest 2 p 1 tagastab kohus hagejale pool tasutud riigilõivust so 25 eurot.
13.TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid edasikaebeõigust kahele päevale.
14.Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.