Jätta määruskaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-26-2121 tehtud Tallinna Halduskohtu 15.07.2026. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
SELGITUS
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU MÄÄRUS
1.Saaremaa vallas asuval Ranna kinnistul (katastritunnus 80701:001:0466) kasvavat metsa puudutavad inventeerimisandmed kanti metsaregistrisse Keskkonnaagentuuri 05.01.2026 otsusega nr 2026-101387-45. Taotleja vaidlustas selle otsuse haldusasjas nr 3-26-663, mille menetlus ei ole lõppenud.
2.Kolmas isik esitas 16.06.2026 Ranna kinnistu eraldisel 3 aegjärkse raie kavandamist käsitleva metsateatise nr 50001223570 (vaidlustatud metsateatis), mille Keskkonnaamet (KeA) registreeris automaatkontrolli tulemusel samal päeval.
3.Taotleja esitas 14.07.2026 KeA-le vaide, taotledes vaidlustatud metsateatise kehtetuks tunnistamist. Vaide keskseks argumendiks on, et KeA registreeris metsateatise põhjendamatult, lähtudes metsaregistrisse kantud puudulikest andmetest asjaomase metsa tegeliku olukorra kohta. Taotleja on seisukohal, et 05.01.2026 metsaregistrisse kantud inventeerimisandmed on ebapiisavad ega kajasta eelkõige seda, et eraldis 3 asub kõrge kaitseväärtusega elupaigatüübiks olevate liivaluidete alal, mistõttu ei ole KeA vaidlustatud metsateatist automaatselt registreerides nõuetekohaselt hinnanud raiega kaasnevat võimalikku kahju loodusväärtustele ega teostanud õigesti kaalutlusõigust.
4.Taotleja esitas 14.07.2026 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, paludes peatada vaidlustatud metsateatise kehtivus. Taotleja leidis, et vastasel juhul asub kolmas isik tõenäoliselt raieõigust realiseerima ning kaebaja kaotab võimaluse saavutada kaebuse eesmärk, milleks on vaidlustatud metsateatise esemeks oleva raie vältimine.
5.Tallinna Halduskohus tegi 15.07.2026 määruse, mille resolutsiooni punktiga 2 rahuldas EÕK taotluse ning peatas vaidlustatud metsateatise kehtivuse kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Halduskohus leidis, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vaide eesmärk on hoida ära raie ja sellega seoses looduskeskkonnale saabuda võivad kahjulikud tagajärjed. Raietööde tegemisel ei ole võimalik taastada raie-eelset olukorda. Lisaks on kaebaja avaldanud soovi Ranna kinnistu kolmandalt isikult omandada ning ka see soov on seotud kinnistul asuvate loodusväärtustega. Samuti asus halduskohus seisukohale, et vaiet ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks ning keskkonnakaitseline avalik huvi kaalub üles kolmanda isiku huvi teostada koheselt aegjärkset raiet, võttes arvesse, et raie viivitamatuks teostamiseks ei ole vajadust.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Kolmas isik esitas 21.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada Tallinna Halduskohtu 15.07.2026 määrus või teise võimalusena seada esialgse õiguskaitse jätkumine sõltuvusse taotleja poolt 8000 euro suuruse tagatise andmisest esialgse õiguskaitse kohaldamisega kolmandale isikule tekkiva kahju hüvitamiseks. Kolmas isik leiab, et paljasõnaline ja tõendamata on taotleja väide, et Ranna kinnistul asuvad kaitset vajavad luited. Samuti ei ole halduskohus põhjendanud, kuidas põhjustaks raie potentsiaalse looduskahju väidetavatele luidetele, võttes arvesse, et pinnasetöid ei ole raie teostamiseks vajalikud ning luited säiliksid. Veel toob kolmas isik välja, et taotleja on küll soovinud Ranna kinnistut omandada, ent on alates 2026. aasta jaanaurist järjepidevalt keeldunud lepingu sõlmimisest. Kolmas isik osutab ka sellele, et taotleja juhatuse liige on avalikult kättesaadava teabe kohaselt varemgi üritanud takistada Saaremaal raiet, tuginedes paljasõnalisele väitele kaitstavate loodusväärtuste esinemise kohta. Kolmanda isiku hinnangul ei ole taotleja tegevus kantud mitte loodusväärtuste kaitse soovist, vaid soovist tagada Ranna kinnistu lähiümbruse elanikele harjumuspärase elukeskkonna muutumatus, mis ei ole aga selline õigushüve, mis vääriks EÕK kohaldamist. Kolmas isik märgib samas, et EÕK kohaldamine põhjustab talle otsest kahju saamatajäänud tulu ning perspektiivitutes menetlustes osalemisest tingitud menetluskulude näol.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.
8.Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kolmas isik on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 12,78 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb kolmandale isikule tagastada (HKMS § 104 lg 5 punkt 1).
Määruskaebuse lahendamiseks ei ole vajalik seisukoha küsimine teistelt menetlusosalistelt.
10.Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, taotleja esitatud vaiet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi ning on kooskõlas avaliku huviga.
11.HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse sisuks poolelioleva vaidluse ajaks ajutiste meetmete võtmine, et vältida pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mille saabumisel kaotaks kaebaja ka kaebuse hilisema rahuldamise korral võimaluse kaebuse eesmärk saavutada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt saab esialgset õiguskaitset kohaldada juba vaidemenetluse ajal. Eelviidatud sättest koosmõjus sama paragrahvi lõikega 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel on vaja kaaluda ühelt poolt kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse saamiseks ning teisalt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, samuti anda eelhinnang kaebuse eduväljavaadetele. Esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. Üldjuhul saab esialgne õiguskaitse piirduda seega kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega. Sellisel juhul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisest keelduda, kui selle vastu räägib selgelt ülekaalukas avalik huvi või kolmanda isiku õigused või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
12.Ei ole vaidlust, et taotleja on KeA-le esitanud vaide, millega taotleb vaidlustatud metsateatise kehtetuks tunnistamist. Vaide eesmärk on metsateatise esemeks oleva raie vältimine, kuna taotleja hinnangul ei ole KeA metsateatise registreerimisel ehk sisuliselt kolmandale isikule raieloa andmise otsustamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud asjaomast metsa iseloomustavaid asjaolusid ega hinnanud kavandatava raiega looduskeskkonnale tekkida võivat kahju. EÕK kohaldamata jätmise korral asub kolmas isik usutavasti raiet teostama ning sellisel juhul muutuks taotleja eesmärgi saavutamine võimatuks. Seega on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus.
13.Halduskohus leidis õigesti, et vaiet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Taotleja on nii vaides kui EÕK taotluses oma argumente põhjendanud ning viidanud ka litsentseeritud metsakorraldaja P. Põntsoni arvamusele, mille kohaselt on Ranna kinnistut puudutavad andmed metsaregistris puudulikud ega kajasta muu hulgas seda, et vaidlustatud metsateatisega seotud eraldis 3 asub terviklikul luidete alal. Osundatud arvamuse on taotleja esitanud haldusasjas nr 3-26-663, kus kolmas isik ei ole menetlusosaliseks, ning see tuleb võtta siinse asja materjalide juurde. Arvamuses on märgitud muu hulgas, et „[m]etsaregistrisse kantud Ranna kinnistu kava 2025 andmed on selgelt ebapiisavad, et esile tuua antud ala, sh kasvukoha erilisust ja väärtust“. Selle seisukoha õigsust ja taotleja võimalike muude esitatavate tõendite piisavust tuleb hinnata vaide (või hilisema võimaliku kohtule esitatava kaebuse) sisulisel läbivaatamisel, ent menetluse praeguses etapis ei saa asuda seisukohale, et taotleja nõue oleks igasuguse usutava edulootuseta. Kui leiab kinnitust, et KeA on vaidlustatud metsateatise registreerinud asjaomase metsa asukoha loodusolusid iseloomustavaid asjaolusid ebaõigesti või puudulikult kajastavate andmete alusel, võib sellise loa andmine olla õigusvastane, kuna KeA ei ole sel juhul saanud nõuetekohaselt
täita hindamiskohustust ja kaalutlusõigust. Lisaks osutab vaide esitaja sellele, et metsaregistri andmete puudulikkusele viitav teave oli KeA-l enne vaidlustatud metsateatise registreerimist olemas. Sellega seoses on Riigikohus haldusasjas nr 3-21-979 tehtud kohtuotsuses leidnud, et KeA ei pea omal algatusel kontrollima kõiki teoreetiliselt võimalikke ohte iga metsateatise puhul, kuid konkreetse ohukahtluse korral tuleb võimalusel koguda lisateavet. See, et vaide esitamine on kantud piirkonna elanike soovist tagada asjaomase metsa kui neile meele- ja harjumuspärase elukeskkonna säilimine senisel juhul, on vaide ja taotluse põhjendusi arvesse võttes usutav, ent see ei väära tõdemust, et vaides on tuginetud keskkonnakaitselistele argumentidele, mida ei saa vähemalt menetluse praeguses etapis pidada ilmselgelt põhjendamatuteks.
14.Määruskaebuses esile toodud asjaolu, et varem on KeA samuti Ranna kinnistul raiete teostamist lubanud, samuti see, et raie käigus ei tehta pinnasetöid, ei luba siiski teha järeldust, et eraldisel 3 aegjärkse raie teostamine vastab igal juhul õigusaktide nõuetele. Kolmanda isiku argument, et taotleja juhatuse liige on varem põhjendamatutele väidetele tuginedes ja väidetavalt lubamatuid meetodeid kasutades püüdnud raiet takistada ka varem ei luba järeldada, et siinses asjas vaide esitamine oleks selgelt pahatahtlik või tugineks valeandmetele. Nagu halduskohus õigesti sedastas, ei pea olemasoleva olukorra säilitamisele suunatud EÕK kohaldamiseks olema vaide (kaebuse) eduväljavaated iseäranis head ega selged, vaid piisab sellest, et vaiet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et EÕK kohaldamist toetab ka ettevaatuspõhimõte.
15.Halduskohus on nõuetekohaselt arvesse võtnud seda, et EÕK kohaldamine riivab kolmanda isiku omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, ent riive ei ole sedavõrd intensiivne, et see kaaluks üles EÕK kohaldamise vajaduse. EÕK kohaldamine ei muuda kolmanda isiku jaoks raie teostamist ja tulu saamist lõplikult võimatuks. Võimalik kahju, mis seisneb tulu saamise edasi lükkumises (kui taotleja vaie või edaspidi esitatav kaebus osutub põhjendamatuks), ei saa olla sedavõrd suur, et tegemist oleks kolmanda isiku jaoks pöördumatu tagajärjega. Kuna raie teostamine eeldab metsateatise registreerimist ehk avalik-õigusliku loa andmist, siis peab metsa majandav ettevõtja põhimõtteliselt arvestama oma majandustegevuse planeerimisel metsateatise vaidlustamise ning vaidluse ajaks EÕK kohaldamise võimalusega. Olukorras, kus kolmandale isikule EÕK kohaldamisega ei kaasne kolmandale isikule suurt ja pöördumatut kahju ning kus EÕK vajadust tuleb jaatada ning esitatud vaiet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, on EÕK kohaldamine põhjendatud.
16.Põhjendatud ei ole kolmanda isiku alternatiivne taotlus seada EÕK sõltuvusse taotleja antavast tagatisest. Kui taotleja vaie (või hiljem esitatav kaebus) jääb rahuldamata ning ilmneb, et taotleja on EÕK saavutamiseks esitanud valeandmeid või käitunud menetluses pahauskselt, on kolmandal isikul võimalik nõuda taotlejalt kahju hüvitamist. Selleks ei ole siiski vajalik nõuda tagatise andmist. Võimalike menetluskulude hüvitamiseks tagatise nõudmise võimalust ei näe aga HKMS ette. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.