Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.detsembril 2006.a. Paide
Tsiviilasja number
2-06-8878
Tsiviilasi
AS SEB Eesti Ühispank hagi MVi vastu 13 525.07 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Eesti Ühispank, reg.kood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010 Esindaja: Martin Kalberg, Vainu 11 Paide Kostja: MV, isikukood*, viimane teadaolev *
Asja läbivaatamise aeg
15.detsembril 2006.a. eelmenetluses
Rahuldada hagi täies ulatuses. Välja mõista MVilt AS SEB Eesti Ühispank kasuks 13 525.07 (kolmteist tuhat viissada kakskümmend viis krooni ja 07 senti) krooni, sealhulgas põhivõlg 9251.35 krooni, intress 619.84 krooni, viivis 1653.88 krooni ja leppetrahv 2000.00 krooni. Tagaseljaotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Jätta hagimenetluse kulud MVi kanda. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000.00 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.
Menetluse käik Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadaannete kaudu ning kostjale anti kirjaliku vastamise tähtaeg, kuid kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole ega ole teatanud ka esinevatest seaduslikest takistustest. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole seda teinud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused TsMS § 407 lg 2 kohaselt rahuldatakse tagaseljaotsusega hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidest nähtub, et AS SEB Eesti Ühispank ja MVi vahel on 31.detsembril 2002.a. sõlminud Magnet krediitkaardi leping nr A030000077 (tl 3), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Magnet järelmaksukaardi krediidilimiidiga 10 000.00 krooni intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidiga 5000.00 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 500.00 krooni. Lepingutingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 5.kuupäevaks debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 401 lg 1 kohaselt peab krediidisaaja tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega (tl 4-17) on tõendatud, et kostja ei ole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale põhivõlana (tagastamata krediidina) 9251.35 krooni. VÕS § 94 ja 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja -tingimustest, saades intressivõla suuruseks 619.84 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Hageja on lepingu lõpetanud ning on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi (viivist). Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingu tingimuste punktist 7.1 lähtuvalt ning nõuab viivisintressi 1653.88 krooni. Sama lepingu tingimuste p-de 7.4.4 ja 7.5.2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt ka leppetrahvi juhul, kui kostja arvelduskontol pole piisavalt rahalisi vahendeid kaardikontole ülekande tegemiseks ja intresside tasumiseks. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg
9251.35 krooni, intress 619.84 krooni, viivis 1653.88 krooni ja leppetrahv 2000.00 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.