2-06-24553/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Võlgnikul puudub pankrotimenetluse algatamise seisuga raamatupidamine ning esitatud materjalid koosnevad üksnes makstud ja maksmata arvetest. Aruande koostamisel tugines haldur saadud juhatuse liikmete seletustele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt talle esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele. MTÜ X põhikirjaliseks tegevuse eesmärgiks oli edendada rahvuslikku teatri ja muusikakultuuri, propageerida seda. Kasvatada ja motiveerida noori läbi professionaalse töö, pakkuda kaasalöömisvõimalust loomeprotsessis kohalikule elanikkonnale, samuti teha kättesaadavaks muusika- ja teatrikultuuri saavutused Tartus ja kogu Eestis. Võlgnik korraldas ajavahemikus 07.juuli-16.juuli 2006.a. kokku kuus vabaõhuetendust Toomemäel Toomkiriku varemetes Georges Bizet' ooperi “Carmen”. Lavastas Ago-Endrik Kerge, dirigeeris L.K. . Carmeni rolli laulis Merle Silmato, Don José oli Mati Kõrts. Projektiga oli kaasatud rohkem kui 120 füüsilist isikut ( lepingute pealkirjade järgi stipendiumilepingute, töövõtulepingute ja autorilepingute alusel) alusel ning 50 ettevõtet. Suurimateks tarnijateks ja koostööpartneriteks olid Teater Vanemuine, Falck Lõuna-Eesti OÜ, X OÜ, X OÜ, Tartu Ülikool jt. Projektiga seotud pileteid vahendati läbi Piletilevi, Piletimaailma müügipunktide ja Eesti Statoil’i teenindusjaamade. Võlgniku kogu majandustegevuse pikkuseks on kujunenud kokku pankrotimenetluse seisuga 8 kuud ning võlgnikul puuduvad ka muud koostatud finantsvahearuanded. Ajutine haldur on koostanud talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku bilansi seisuga 12.09.2006.a, mille kohaselt on võlgnikul käibevara kokku 88029 krooni ja kohustusi kokku 1 832 716 krooni. Tuginedes esitatud piletimüügiaruannetele kujunevad võlgniku majandustegevuse müügitulud hinnanguliselt kokku üle 500.000.- kroonini. Kuna piletite hinnad on olnud erinevate maksumustega, ei ole võimalik ajutisel halduril arvestada välja täpset müügitulu 6 etenduse kohta. Arvestades võlgniku võimalikke tulusid ning käesolevaks ajaks teadaolevaid kohustusi leiab ajutine haldur, et kokkuvõttes kogu projekt ei ole olnud ega pole saanudki olla kasumlik. Saali mahtuvuseks on olnud kokku maksimaalselt 1225 kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et vastavalt väljastatud piletimüügiaruannetele on kokku külastajaid kõigil toimunud etendusel viibinud maksimaalselt 3134 inimest. Juhatuse poolt on välja trükitud kohapeal müümiseks kokku 1825 piletit. Juhatuse poolt haldurile esitatud sularaha müügiaruandele on jäänud müümata eelpool toodust täiendavalt 560 piletit, millest lähtuvalt on kõiki etendusi külastanud kokku 2574 inimest. Eelmüügist ostnuile maksis täiskasvanu pilet 200.- krooni, mis teeb kogu projekti võimalikuks tuluks kokku orienteeruvalt kokku 514800.- krooni, (millest tuleks maha arvata tasumisele kuuluv käibemaks 5 % kokku summas 24514.- krooni). Eesti Kultuurkapitalilt on võlgnik saanud toetust kokku 25000.- krooni suuruses. Võlgniku tänaseks teadaolevad kohustused ulatuvad kokku vähemalt aga 1,8 miljoni kroonini. Eelpool toodust nähtuvalt arvestades kogu projekti maksimaalseid müügitulusid on olnud algusest saadik tegemist kahjumit tootva ettevõtmisega ning ajutisele haldurile jääb arusaamatuks nimetatud projekti ellukutsumine.

Ajutisele haldurile on mitmed tunnistajad andnud ütlusi, et tegelikkuses on külastajad olnud igal etendusel vähemalt poole rohkem. Nimetatud asjaolule ei vaidle vastu ka võlgniku juhatus. Kuna puuduvad täpsed sularaha müügiaruanded ning kohapeal on tasutud sularahas jooksvaid kohustusi (mille kohta puuduvad ka andmed) pole võimalik kontrollida tunnistajate poolt antud ütlusi. Kuidas võis kujuneda võimalikuks suurem publikuarv võrreldes tegeliku piletimüügiaruandega, ei oska ükski võlgniku juhatuse liige täpselt seletada. Piletite hinnad olid vahemikus 50.- krooni kuni 300.- krooni. Isegi kui arvestada, et kõik toimunud kontserdid oleks müüdud välja täis saalile ning keskmise hinnaga 175.- krooni, teeb see maksimaalseks võimalikuks müügituluks kokku 1286250.- krooni. Tänaseks on selgunud, et ainuüksi teadaolevad võlgnevused moodustavad kokku 1832716.- krooni. Jooksvalt on võlgnik tasunud kohustusi vähemalt 500 tuhande krooni ulatuses, mistõttu kogu projekti eelarve ulatus üle 2,3 miljoni krooni. Seetõttu asub ajutine haldur seisukohale, et ooperiprojekt Carmen oli juba algusest saadik määratud lõppema suure kahjumiga ning projekti läbiviimine ilma igasuguste tagatiste ja garantiideta on raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses Võlgniku juhatus on selgitanud eelpool toodud halduri arvestust üksnes asjaoluga, et neil olid kokkulepped nii Tartu linna kui kultuurkapitali ja paljude sponsoritega toetuste saamiseks ning seetõttu ka kulude katmiseks. Kogu projekti toetuseks kujunes aga üksnes Kultuurkapitali poolt eraldatud 25000.- krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et ooper Carmen ei oleks tohtinud etenduda ning suuremate kahjude ärahoidmiseks oleks pidanud etendused ära jätma. Samuti oli juhatusele teada toetajate keelduvad otsused ennem projekti toimumist. Suurimaks toetajaks oleks pidanud olema Tartu Linn, kes on oma keelduvast otsusest teavitanud juba 18.mail 2006.a. (taotlus oli esitatud 215.000.- krooni saamiseks). Arusaamatu ning lubamatu oli alustada üle 2 miljonilise projektiga omamata mitte ühtegi garantiid ja tagatist võimalikke tagasilöökide eest. Raamatupidamise seaduse § 4 kohaselt raamatupidamiskohustuslane korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Samuti dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Vastavalt MTÜ X põhikirja § 11 p. 4 korraldab juhatus ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele ning Mittetulundusühingute seaduse § 35 alusel korraldab juhatus mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Käibemaksuseaduse § 19 kohaselt seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, tekib maksukohuslasel nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida Käibemaksuseaduse § 10 lg. 2 kohaselt on käibe tekkimise kohaks Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust, mille hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine. Arvestades võlgniku müügitulusid leiab ajutine haldur, et võlgnik ei ole täitnud Käibemaksuseaduse § 19 sätestatud kohustust, mistõttu võlgniku potentsiaalsed kohustused on veelgi suuremad võlgniku poolt käesoleval ajal kajastatud kohustustest. Ajutine pankrotihaldur asub olemasoleva informatsiooni põhjal seisukohale, et võlgniku majandustegevuses esineb raskeid juhtimisvigu pankrotiseaduse tähenduses. Nimetatud vigu loeb ajutine haldur võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ning leiab, et sellises mahus kohustuste võtmine teades ette projekti ebaõnnestumisest on tuvastatav juhatuse liikmete raske hooletus. Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg. 1 juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju

hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolistes ametis ja taolistel tingimustel ilmutaks, võib pidada teda hoolsuskohustust rikkunuks, mis toob kaasa juhatuse liikme isikliku vastutuse. Võlgniku maksejõuetuse põhjustena toob ajutine haldur täiendavalt välja nii korraliku eelarve puudumise, raamatupidamise mittekorraldamist, ebapiisavaid teadmisi ühingu juhtimisest ning suhtumise juhatuse liikmete kohustustesse. Võlgnikul puuduvad ülevaated kohapealsetest sularaha arveldustest ning täna puudub võimalus tuvastada, kellele ja mis summades on tegelikkuses kohustusi täidetud. Kuna puudub võimalus tuvastada võlgniku poolt sularaha tegelik kasutamine, esinevad arusaamatused piletimüügi aruannetes ning kõik tunnistavad, et tegelikkuses on külastajate arv olnud tunduvalt suurem, siis asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjustes võib esineda kuriteo tunnustega tegusid. Võib esineda võimalus tuvastada võlgniku poolt oma maksevõime olulise vähendamise või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur arvamusel, et võlgade tekkimise algpõhjus on põhjustatud liig kergkäelisest suhtumisest majandamisse, ettevõtlusesse ning võetavatesse kohustustesse. Samuti väär rahavoogude prognoosimine ning suhtumine juhatuse liikme kohustustesse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et MTÜ X pankrotimenetluses esineks vara tagasivõitmise võimalus tulenevalt PankrS § 110-114. Tuginedes eeltoodule ning kogutud informatsioonile leiab ajutine haldur, et käesoleval hetkel puuduvad võimalused pankrotiotsuse väljakuulutamiseks, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. III KOHTUISTUNG ( tl.75-77) Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde ja esitas ka täiendava aruande. Juhatuse liige I.K seletas esimesel kohtuistungil, et kogu projekti eelarve oli planeeritud 1,3 miljonit krooni, millest 800 000 krooni oli planeeritud omatuluna piletimüügist. Tartu linna toetus pidi olema 240 000 krooni, mistõttu alustatigi proovide ja etendustega. Oli veel lootus ka teistele sponsoritele. Samas olid võlad ka seoses eelmiste projektidega, mida ei teostatud küll võlgniku nime all. Kavas oli maksta kõik seadusega ettenähtud maksud. Ka raamatupidamine pidi korda saama siis, kui kõik on toimunud. I.K lubas kõik võlad võlausaldajatele ise ära maksta ja loodab seda teha 5-6 aastaga. Juhatuse esimees L.K seletas kohtule, et see oli I.K ülesanne vastutada, et etendus toimub ja rahad saadakse. L.K ülesanne oli etenduste muusikaline pool. Juhatuse liige I.K esitas pärast esimest kohtuistungit ajutisele haldurile projekti eelarve. Nimetatud dokumendi kohaselt on erinevalt I.K varasematest ütlustest eelarve kogumaht ca 1,7 miljonit krooni. Esitatud eelarve kohaselt moodustavad piletimüügitulud kokku 1045965 krooni ning 661 000 krooni laekumised sponsorlusest ja toetustest. Piletitekontrollribasid ja müümata pileteid ajutisele haldurile esitatud ei ole. Ajutises menetluses ei ole osutunud võimalikuks tuvastada täpset sularaha kasutamist. Istungite käigus arutas kohus võlgniku esindajatega ka füüsiliste isikutega sõlmitud lepingute olemust. Võlgniku esindajad võtsid õigeks, et sõlmitud stipendiumilepingud ja töövõtulepingud on oma sisult ja olemuselt tegelikult tähtajalised töölepingud ja I. K vormistas ka töötajatega lepingutes vastavad kokkulepped. Võlgniku esindajad olid nõus pankrotimenetluse raugemisega.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Enamus võlausaldajatest on füüsilised isikud- töötajad tähtajaliste töölepingute alusel, kelle nõuded peab rahuldama Töötukassa ka pankrotimenetluse raugemise korral. Mitmed suuremad juriidilistest isikutest võlausaldajad ( teater Vanemuine, Falck-Lõuna jt.) on sõlminud juhatuse liikme I.K lepingu, mille kohaselt ühineb I.K võlgniku kohustustega. Kostüümide müük on ebaselge ja võimalik müügitulu ei kata pankrotimenetluse võimalikke kulusid. Käesoleval ajal puudvad võlgnikul isegi kindlad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et MTÜ X pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige raskeid juhtimisvigu juhatuse tegevuses. Juhatuse liikmed ei ole suhtunud oma kohustustesse vajaliku hoolsusega. Olukorras, kus projekti finatseerimine oli suures ulatuses ebaselge, ei oleks tohtinud projektiga alustada, sest see üksnes suurendas kulusid. Kohtule esitatud väidetavas eelarves puudub kalkulatsioon tasumisele kuuluvate maksude osas, mis igaljuhul suurendab tegelikku kulu. Kõigil juhatuse liikmetel, sõltumata juhatuse sisesest tööjaotusest, oli kohustus veenduda, et proovide- etenduste alustamine üksnes ei suurenda võlgniku kohustusi ja on olemas reaalne kate eelarvele. Seda juhatuse liikmed aga ei teinud. Juhatuse liikmete käitumises võib esineda seetõttu KarS § 384 sätestatud kuriteo koosseis- maksejõuetuse tahtlik põhjustamine. Sularaha eest toimunud piletimüügiga seotud asjaolud on samuti ebaselged ja võib esineda ka kuriteo tunnustega tegusid ( KarS § 201, omastamine), mis samuti võis aidata kaasa maksejõuetusele. Kohus peab seetõttu vajalikuks teatada PankrS § 28 lg.1 alusel võimalikest kuriteo tunnustega tegudest prokuratuurile. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse peamine eesmärk võlausaldajate nõuete rahuldamine seaduses ettenähtud korras. PankrS § 3 lg.3 kohaselt peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust. Carmeni etendustes tegi lauljate, tantsijate ja tehniliste töötajate ja lavatöötajatena pankrotiavalduse kohaselt kaasa ca 100 füüsilist isikut ( kohtule on esitatud vastavad töötajate nimekirjad), kellega olid sõlmitud kirjalikud lepingud tasu saamiseks. Lepingud olid pealkirjastatud kui stipendiumilepingud, töövõtulepingud jms. Arvestades tuvastatud õigusrikkumisi lepingute sõlmimisel füüsiliste isikutega peab kohus võlausaldajate õiguste tagamiseks vajalikuks märkida järgmist. TLS § 8 kohaselt eeldatakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Käesoleval juhul on enamusel juhtudel töölepingu pooled käesolevaks ajaks ise kokku leppinud, et nad on sõlminud töölepingu. Kohus nõustub poolte taolise hinnanguga lepingulistele suhetele. Vastavalt juhatuse liikmete poolt kohtuistungitel antud seletustele tegid koorilauljad, tantsijad ja tehnilised töötajad võlgniku kui tööandja juhtnööride järgi allutatud tööd ja nad ei saanud ise oma tööd korraldada. Tegemist oli tähtajaliste töölepingutega. Töötuskindlustuse seaduse § 20 lg.1 p.1 kohaselt hüvitatakse tööandja pankrotimenetluse raugemise korral enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist töötajal saamata jäänud palk ja puhkusetasu. Hüvitise taotlemise õigus on käesoleval juhul ajutisel pankrotihalduril, kes peab pärast pankrotimenetluse raugemist vastava taotluse ka Töötukassale esitama.