Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

1(3)

Viru Maakohtu menetluses on korteriühistu Outokumpu 15 hagi A G vastu 11 139,86 krooni võlgnevuse nõudes. Kohtuistungil 07. detsembril 2006 saavutasid pooled kompromissi. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub hagejale 12 000 krooni, mis sisaldab endas ka kohtukulusid. Selle summa tasub kostja 2 aasta jooksul kohtumäärusele jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 500 krooni hiljemalt 20-ks kuupäevaks. Hageja loobub kõikidest muudest nõuetest, mis tal on kostja vastu kokkuleppe sõlmimise aja seisuga. Pooled paluvad kokkuleppe kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pooled on kokkuleppega nõus ja soovivad vähendada edasikaebe aega 5 päevani, alates

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromissi ja toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et kompromissi on võimalik täita. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus kinnitab poolte kompromissi ning lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissi sõlmides kokku, et menetluskulud kannab kostja ning menetluskulude hüvitis sisaldub poolte vahel kokku lepitud summas, mille kostja kohustub vastavalt kompromissile hagejale tasuma. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada avaldus kohtule. Edasikaebamine Kohtuistungil 05. detsembril 2006 sõlmitud kompromissi kohaselt olid pooled nõus edasikaebamise tähtaega vähendama viie päevani ning tähtaega hakata arvestama alates 15. detsembrist 2006. TsMS § 64 lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. 2(3)

Vastavalt TsMS § 659, ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Lähtuvalt TsMS § 632 lg 4, poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromissi kohaselt olid pooled nõus edasikaebamise tähtaega vähendama viie päevani ning edasikaebamise tähtaega hakata arvestama alates 15. detsembrist 2006. Kohus kinnitas kompromissi ning seega tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega vähendada viie päevani ning määruskaebuse esitamise tähtaega hakata arvestama alates 15. detsembrist 2006.

Peeter Pällin Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.