Avaldaja: TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu (80136280), esindaja Lia Niitaru Puudutatud isik: L.H (XXX)
esindajad
TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu avaldus L.H vastu kohustada võimaldama kasutada eriomandi eset kanalisatsioonipüstikute vahetamiseks ja vana küttesüsteemi demonteerimiseks ja uue küttesüsteemi paigaldamiseks ning kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON:
1.Võtta tõendina käesoleva tsiviilasja juurde avaldaja põhikiri.
2.Kohustada L.H-d võimaldama korteriomandisse TALLINN, XXX, Tallinn sissepääs, et viia läbi kanalisatsioonipüstiku vahetamiseks vajalikud tööd: eemaldada šaht korteris x lae alt, et oleks näha uue püstiku ühenduskohta korteris x ja vana toru ühendust korteris x; korteris x eemaldada šaht põrandast laeni, et ühendada uus püstik katuse kanalisatsioonipüstikuga; lammutada vana kanalisatsioonipüstik; paigaldada uus püstik; ühendada uus püstik korterist x, mis laskub alla korterisse x, olemasoleva püstikuga korteris x; korteris x ühendada uus püstik olemasoleva püstikuga, mis viib katusele; paigaldada uus toru haru wc poti äravooluks ja ühendada wc pott; paigaldada uus toru haru ühendamiseks köögi kanalisatsioonipüstikuga.
3.Kohustada L.H-d võimaldama korteriomandisse TALLINN, XXX, Tallinn sissepääs, et viia läbi küttesüsteemi renoveerimiseks järgmised tööd: laskma küttesüsteemist välja vee kahest püstikust, veenduma, et torud oleksid kuivad; demonteerima kaheksandal korrusel ühendused, mis on tehtud, et käivitada küttesüsteem kaheksale korrusele; paigaldama küttesüsteemi püstikud ja radiaatorid avaldaja korteris; täitma küttesüsteemi püstikud veega, kontrollima ühenduste tihedust, laskma õhku välja ja tegema vähemalt poole tunni jooksul rõhukontrolli.
4.L.H on kohustatud määruse punktis 2 ja 3 nimetatud töid taluma ja võimaldama nende tööde teotamiseks korterisse siseneda TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu poolt määratud töövõtjatel.
5.Välja mõista L.H-lt TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu kasuks 634,80 eurot.
6.Kohus jätab rahuldamata avaldaja nõude: vähendada summat 195,60 eurot puudutatud isikule kanalisatsiooni vahetusega tekkiva kahju hüvitise võrra, kui selline kahju peaks aset leidma ning vähendada summat 439,20 eurot küttesüsteemi demonteerimise ja uue küttesüsteemi paigaldamisega tekkiva kahju hüvitise võrra, kui selline kahju peaks aset leidma.
7.Jätta menetluskulud L.H kanda.
2
8.Välja mõista L.H-lt TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu kasuks menetluskuluna 530 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot. Asjaolud
1.TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu esitas 08.10.2024 Harju Maakohtule avalduse L.H vastu, mida ta täpsustas 16.10.2024. Avaldaja palub kohustada L.H-d võimaldama kasutada puudutatud isiku eluruumi TALLINN, XXX, Tallinn kanalisatsioonipüstikute vahetamiseks ja vana küttesüsteemi demonteerimiseks ja uue küttesüsteemi paigaldamiseks ning kahju hüvitamiseks.
2.Avalduse kohaselt otsustati 20.09.2018 korteriomanike üldkoosolekul, et kanalisatsioonipüstikud vahetatakse uute vastu. Selleks sõlmis avaldaja töövõtulepingu Xxx OÜ-ga. Lepingu punkti 1.2 kohaselt pidid tööd toimuma ajavahemikus 11.02.2019 kuni 30.03.2019. 11.03.2019 koostasid avaldaja juhatuse liikmed ja korteri X omanik I.H prokolli, mille kohaselt puudutatud isik ei avanud ust püstikute vahetamise tööde tegemiseks.
3.Kuna puudutatud isik suuliselt avaldas nõusolekut kanalisatsioonipüstikute vahetamiseks, siis teavitas avaldaja puudutatud isikut, et 19.06.2024 tulevad santehnikud vahetama kanalisatsioonitorustikke. H OÜ töömehi puudutatud isik korterisse ei lubanud ja tööd jäid tegemata.
4.H OÜ hinnapakkumise kohaselt on kanalisatsioonipüstikute vahetamise tööde hind võrreldes 2019. a., millal tööd pidi olema tehtud, kallinenud 195,60 euro võrra. Tööjõu kulu 2024. a. 298,62 eurot, millest 2019. a. on tasutud 103,02 eurot (298,62 – 103,02 = 195,60).
5.30.04.2024 korteriomanike üldkoosolekul otsustati küttesüsteemi renoveerimine. Selleks sõlmiti küttesüsteemi renoveerimise leping OÜ-ga V E. Lepingu punkti 3.1 järgi tuli töödega alustada 22.07.2024 ja tööd tuli lõpetada 30.09.2024. 01.08.2024 teatas puudutatud isik juhatuse liikmele M.K-le kirjaliku teatega, et ta ei soovi oma korteris küttesüsteemi, ta on üle läinud elektriradiaatoritele. Mõne aja möödudes esitas puudutatud isik juhatuse liikmele M.K-le uue teate, milles nõudis püstikute lõikamist 8. korrusel (puudutatud isiku korter asub 9. korrusel), enda rahule jätmist ning teavitas, et keskkütte eest ta ei maksa.
6.26.08.2024 teavitas OÜ V E avaldajat sellest, et 13.08.2024 ei lubanud puudutatud isik töömehi oma korterisse uute radiaatorite panemiseks. Kuna puudutatud isik ei lubanud töömehi oma korterisse, siis ei ole küttesüsteemi renoveerimise tööd lõpetatud ka korteris X.
7.OÜ V E 14.10.2024 e-kirja kohaselt on puudutatud isiku korteris ja korteris X küttesüsteemi renoveerimise lisatööde hinnaks 360 eurot lisaks käibemaks s.o. 439,20 eurot. Lisatöödeks on: kohalesõit ja tagasisõit objektilt – 1 tund/2 inimest; töö korterites – 3 tundi/2 inimest; vana metalli utiliseerimine – 1 tund/2 inimest; voolumõõturi rentimine – 1 tund/1 inimene; soojusarvestussüsteemi paigaldamine – 1 tund/1 inimene. Tunni hind on 40 eurot. Lisakulud kokku on 480 eurot, sellest tuleb lahutada 103 eurot, tööde eest mis on juba tasutud, seega on lisatööde hinnaks 377 eurot, kuid töövõtja jääb oma esimese pakkumise juurde, mille järgi on lisatööde hinnaks ilma käibemaksuta 360 eurot ja koos käibemaksuga (360 : 100 x 22 = 79,20) 360 + 79,20 = 439,20 eurot.
8.02.04.2025 selgitas avaldaja, et korterelamu on ehitatud 1983. a. 2019. aastaks olid kanalisatsioonipüstikud amortiseerunud sellises ulatuses, et oli suur tõenäolisus püstikutest lähtuva lekke tekkimiseks, mis kahjustaks eriomandi esemeid ja kaasomandi
3 eset ning tooks kaasa korteriomanikele täiendavaid kulusid kahjude hüvitamise näol. Kuna peale kanalisatsioonipüsikute vahetamist oli ühistul kavas ka küttesüsteemi vahetus, siis oletas avaldaja, et puudutatud isik tagab juurdepääsu küttesüsteemi vahetamiseks, sest oli mõistlik arvata, et korteriomanik ei soovi jääda radiaatoriteta, mis annavad sooja tema korteris. Kahjuks keeldus puudutatud isik juurdepääsu võimaldamisest ka küttesüsteemi vahetuseks vajalike tööde jaoks. Kuna puudutatud isiku eriomandi eseme piires on kanalisatsioonipüstikud vahetamata, siis püsib lekke tekkimise oht, siis pidas avaldaja vajalikuks nõuda juurdepääsu nii küttesüsteemi kui ka kanalisatsioonipüstikute vahetamiseks.
9.Praeguseks ajaks on avaldaja kokku leppinud ühe töövõtjaga - V E OÜ mõlema töö tegemise s.o. nii küttesüsteemi renoveerimise kui ka kanalisatsioonipüstikute asendamise tööde tegemise.
10.Kanalisatsioonipüstiku vahetamiseks avaldaja korteris nr X on vajalik teha järgmiseid töid: eemaldada šaht korteris X lae alt, et oleks näha uue püstiku ühenduskohta korteris X ja vana toru ühendust korteris X; korteris X eemaldada šaht põrandast laeni, et ühendada uus püstik katuse kanalisatsioonipüstikuga; lammutada vana kanalisatsioonipüstik; paigaldada uus püstik; ühendada uus püstik korterist x, mis laskub alla korterisse x, olemasoleva püstikuga korteris X; korteris X ühendada uus püstik olemasoleva püstikuga, mis viib katusele; paigaldada uus toru haru wc poti äravooluks ja ühendada wc pott; paigaldada uus toru haru ühendamiseks köögi kanalisatsioonipüstikuga.
11.Küttesüsteemi renoveerimiseks avaldaja korteris on vaja teha järgmiseid töid: laskma küttesüsteemist välja vee kahest püstikust, veenduma, et torud oleksid kuivad; demonteerima kaheksandal korrusel ühendused, mis on tehtud, et käivitada küttesüsteem kaheksale korrusele; paigaldama küttesüsteemi püstikud ja radiaatorid avaldaja korteris; täitma küttesüsteemi püstikud veega, kontrollima ühenduste tihedust, laskma õhku välja ja tegema vähemalt poole tunni jooksul rõhukontrolli.
12.Mõlema töö tegemiseks on puudutatud isiku eluruumi vajalik siseneda V E OÜ juhatuse liikmel E S’il (isikukood xxx). Töömeeste nimesid ei saa kohtule esitada, sest tööd teeb see töörühm, kes on konkreetsel päeval tööl ja vastava otsuse teeb E S. Puudutatud isiku seisukoht
13.Puudutatud isik sai asja materjalid kätte 05.03.2025, kuid oma seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
14.Esitatud avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt, kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus võib siinses vaidluses TsMS § 477 lg 2 järgi asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et istungi korraldamise vajaduse üle otsustab kohus, kes ei ole seotud menetlusosaliste vastava taotlusega (TsMS III komm (2018), § 477, p 3.4.2.b). Kohus ei pea antud asjas istungi läbiviimist vajalikuks, pooled on saanud võimaluse oma seisukohad esitada kirjalikult.
15.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab et, avaldus tuleb rahuldada.
4
16.Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3 järgi kohustatud võimaldama teistel isikutel eriomandi eset kasutada, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Kohus võttis TsMS § 477 lg 7 ls 2 alusel tõendina käesoleva tsiviilasja juurde avaldaja põhikirja. Põhikirja p 2.2.1. kohaselt on omanik kohustatud täitma käesolevat põhikirja, ühistu otsuseid ja juhatuse ettekirjutusi. Punkti 2.2.4. järgi on omanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme seisukorra kontrollimiseks ja/või korrashoiuks.
17.Puudutatud isik on TALLINN, XXX, Tallinn omanik (dtl 7-8) ja seega korteriühistu liige.
18.Kohus tuvastas, et 20.09.2018 korteriomanike üldkoosoleku päevakorras oli küsimus kanalisatsioonipüstikute väljavahetusest uute vastu (dtl 9). Otsustati kinnitada remonditööd. Kanalisatsioonipüstikute vahetuseks sõlmis avaldaja töövõtulepingu Xxx OÜ-ga. Lepingu punkti 1.2 kohaselt pidid tööd toimuma ajavahemikus 11.02.2019 kuni 30.03.2019 (dtl 14-17). 11.03.2019 koostasid avaldaja juhatuse liikmed ja korteri X omanik I.H protokolli, mille kohaselt puudutatud isik ei avanud ust püstikute vahetamise tööde tegemiseks (dtl 18).
19.Kohus tuvastas, et 30.04.2024 korteriomanike korduva üldkoosoleku päevakorras (p 5) oli remonditööde plaani kinnitamine 2024. aastaks mh otsustati küttesüsteemi renoveerimine (dtl 20). Küttesüsteemi renoveerimiseks sõlmiti küttesüsteemi renoveerimise leping OÜ-ga V E. Lepingu punkti 3.1 järgi tuli töödega alustada 22.07.2024 ja tööd tuli lõpetada 30.09.2024 (dtl 31-42). Majaelanikke on tööde teostamise graafikust teavitatud (dtl 48-51). 01.08.2024 teatas puudutatud isik juhatuse liikmele M.K-le kirjaliku teatega, et ta ei soovi oma korteris küttesüsteemi, ta on üle läinud elektriradiaatoritele (dtl 44-45). Samasisuline teade on esitatud korduvalt (dtl 4647). 26.08.2024 teavitas OÜ V E avaldajat sellest, et 13.08.2024 ei lubanud puudutatud isik töömehi oma korterisse uute radiaatorite panemiseks. Kuna puudutatud isik ei lubanud töömehi oma korterisse, siis ei ole küttesüsteemi renoveerimise tööd lõpetatud ka korteris X (dtl 52, 53).
20.Puudutatud isik pole kohtule esitanud ühegi vastuväidet seoses eelmärgitud ühistu üldkoosoleku otsustega.
21.Riigikohus on leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (RKTKo 03.12.2014 nr 3-2-1-117-14, p 12).
22.Praegusel juhul on korteriühistu võtnud vastu otsused kanalisatsioonipüstikute väljavahetuseks uute vastu ja küttesüsteemide renoveerimiseks. Tööde teostamiseks on ühistu sõlminud lepingud ja nende tööde teostamiseks on vajalik juurdepääs eriomandi esemele. Kuivõrd ühistu otsuste täitmiseks ning kaasomandi eseme korrashoiuks (so kanalisatsioonipüstikute väljavahetuseks uute vastu ja küttesüsteemide renoveerimiseks) oli vajalik juurdepääs puudutatud isiku eriomandi esemel (so korterile nr x), oli puudutatud isikul KrtS § 31 lg 1 p-st 3 tulenevalt kohustus võimaldada õigustatud isikutel eriomandi eset kasutada.
23.Avaldaja on teavitanud puudutatud isikut tööde toimumise aegadest, kuid puudutatud isik ei ole võimaldanud ligipääsu oma korterisse tööde teostamiseks. Puudutatud isik on teatanud ühistule, et ta ei soovi veekütet ja on ise üle läinud elektriküttele.
24.Puudutatud isikul on tulenevalt KrtS § 31 lg 1 p-st 3 ja § 12 lg-st 2 kohustus tagada juurdepääs korterisisesele kanalisatsioonipüstikutele nende väljavahetuseks uute vastu ja küttesüsteemide renoveerimiseks. Kuna puudutatud isik ei ole võimaldanud ligipääsu oma korterisse tööde teostamiseks, on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult KrtS § 31
5 lg 1 p-s 3 nimetatud kohustuse täitmist, mistõttu tuleb esitatud avaldus selles nõudes rahuldada. Taotletavad tingimused ligipääsu võimaldamiseks on piisavalt konkreetsed.
25.Avaldaja soovib, et puudutatud isik hüvitaks kahjuna lisakulud, mis tekivad seoses puudutatud isiku korteris nende tööde läbiviimisega. 16.10.2024 avalduse täienduses (dtl 63) palub avaldaja välja mõista puudutatud isikult kanalisatsioonipüstikute vahetamise lisakulud summas 195,60 eurot ja küttesüsteemi paigaldamise lisakulud summas 439,20 eurot. 02.04.2025 selgitas avaldaja, et mõlemad tööd teeb V E OÜ ja küttesüsteemi renoveerimise lisatööde hinnaks kujuneb 360 eurot lisaks käibemaks s.o. 439,20 eurot ja kanalisatsioonipüstikute vahetamise lisakulud summas 195,60 eurot (hinnapakkumine dtl 69-71).
26.VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka avaldaja nõue kahju hüvitamiseks. Kuna puudutatud isik ei ole lubanud enda korterisse eelmärgitud tööde teostamiseks, tekivad sellega seoses lisakulud tegevustega, mis on vajalikud tööde teostamiseks. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24 ja seal viidatud praktika). Puudutatud isik oleks saanud nende kulude tekkimist vältida, kui ta oleks lubanud tööde teostamiseks korterisse korteriühistu teatatud ajal ja tööd oleks saadud läbi viia plaanipäraselt. Kohus leiab, et tööde teostaja kirjeldatud tegevused tööde läbiviimiseks on põhjendatud ja nendega seonduvad lisakulud mõistlikud (dtl 69-71). Puudutatud isikult tuleb avaldajale välja mõista 634,80 eurot.
27.Kohus märgib avaldaja nõude punktide 1.3 ja 1.4 (dtl 63) kohta järgmist. Avaldaja on palunud vähendada summat 195,60 eurot puudutatud isikule kanalisatsiooni vahetusega tekkiva kahju hüvitise võrra, kui selline kahju peaks aset leidma ning vähendada summat 439,20 eurot küttesüsteemi demonteerimise ja uue küttesüsteemi paigaldamisega, vähendada summat 439,20 eurot tekkiva kahju hüvitise võrra, kui selline kahju peaks aset leidma. Kuivõrd need asjaolud (võimalikud puudutatud isikule kahju tekkimise asjaolud) ei ole käesoleval hetkel teada, siis ei ole võimalik ennetavalt teostada taarvestust võimaliku puudutatud isikule tekkiva kahjuga. Tasaarvestus on avaldajal võimalus teha kahju tekkimisel kohtu vahenduseta. Kohus jätab vastavas osas nõude rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
29.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
30.29.10.2024 taotluse järgi on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 894 eurot (6 tunni õigusabi eest, hinnaga 149 eurot tund). Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane.
31.Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 kohaselt ja tuleb puudutatud isikul hüvitada.
32.Kohus, hinnanud avaldaja lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt selle kohta RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, leiab, et avaldajale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 6 tundi. Kohus peab asja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud tunnitasu suuruseks 80 eurot. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise
6 mahukusega, samuti, et avaldaja on pidanud avaldust korduvalt täpsustama, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane. Seega tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada menetluskulud summas 530 eurot (50+480).
33.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.