Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1.3.1.2 Hageja kinnitab, et laenujääk on 11.05.2017. a seisuga 51 495,20 eurot ning viimasel ei ole kohustusi, mis takistaks hüpoteegi kustutamist. 1.3.1.3 Hageja on taastanud p 1.1 nimetatud kinnistu müügieelse seisukorra, v.a nõukogude ajast pärit kolm mööblieset, mis viidi prügimäele, mille osas kostja vastuväiteid ei ole. Samuti arvestab kostja, et ese on saanud täiendavaid veekahjustusi ja eluruum vajab koristamist. Põranda osas ei ole kostjal vastuväiteid. Hetkel ei ole teada, mis põhjusel ei tööta kaevus olev veepump, kuid see on antud kompromissist eraldi käsitletav asjaolu ning ei mõjuta kompromissi täitmist. 1.3.2 Hageja kohustub vabastama kinnistu hüpoteegist hiljemalt 05.06.2017. a, tingimusel, et kostja on täitnud p 1.3.1 nimetatud kohustuse. Vabastamiseks loevad pooled sellekohase avalduse esitamist antud kuupäevaks kinnistusosakonda. Kohustuse rikkumisel on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist 0,25% p 1.3.1 nimetatud summalt päevas. 1.3.3 Hageja annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu asukohaga: XXXX, katastritunnus XXXX, teise jao kande, mille kohaselt on XXXXviidatud kinnistu omanik kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuks kinnistusraamatusse XXXX , isikukood XXXX. 1.4 Kui kostja ei täida p 1.3.1 nimetatud või p 1.9 nimetatud kohustust on hagejal õigus nõuda kogu täitmata kohustuse täitmist enda kontole ning tasumata summalt viivist 0,5% päevas. 1.4.1 Kui hageja on täitemenetluse kaudu või peale p 1.3.1 nimetatud tähtaega saanud kostjalt 65 000 eurot, siis on hageja kohustatud hiljemalt 30-ne päeva jooksul raha kandmisest tema kontole vabastama kinnisasja hüpoteegist. 1.5 Kui hageja rikub p 1.3.3 või 1.4.1 nimetatud kohustust, siis on kostjal õigus nõuda viivist 0,5% p 1.3.1 nimetatud summalt päevas. 1.6 Kui see on hüpoteegi kustutamiseks vajalik, siis peab kostja tulema notarisse ning tegema selleks vajalikud toimingud või andma vajalikud nõusolekud. Kui ta antud kohustust ei täida ei ole tal õigus nõuda ka viivist p 1.5 alusel. 1.7 Hüpoteegi vabastamisega seotud kulud kannab hageja. 1.8 Kui omandi üleandmine vormistatakse notaris, kannab kulud kostja. 1.9 Kostja tasub hagejale 50% hageja poolt tasutud riigilõivust, st 550 eurot ja õigusabikuludest 1000 eurot, 3 tööpäeva jooksul, peale punktis 1.3.1 nimetatud kohustuste täitmist hageja ja kostja poolt. Muud käesolevas kompromissis nimetamata kulud jäävad poolte endi kanda. 1.10 Hageja tagastab võtmed ja projekti hiljemalt kahe tööpäeva jooksul peale p 1.3.1 rahaliste kohustuste täitmist kostja lepingulisele esindajale. 1.11 Menetlusosalised kinnitavad, et antud kompromissiga saavad lahendatuks kõik võimalikud erimeelsused, vaidlused või nõuded, mis on seotud müügilepinguga ja selle esemega ning pooled lepivad kokku, et teisel poolel ei ole võimalik tasaarvestada või esitada vastuväidet antud kompromissis märgitud kohustuste täitmise osas. Tagastada hagejale riigilõiv summas 550 (viissada viiskümmend) eurot ning kanda nimetatud summa hageja XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXX. Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-834. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-17-834 menetlus. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli XXXXhagi XXXXvastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kohus rahuldas hagi 11.04.2017 otsusega osaliselt. Kohtuotsus ei ole jõustunud. Pooled esitasid 11.05.2017 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled on vastavalt allkirjastatud kompromissile kinnitanud, et nad on teadlikud TsMS § 432 ja TsMS § 430 lg 1 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kinnitada kompromissleping kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasja nr 2-1616727 menetlus. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises kahele (2) päevale. Pooled on leppinud kokku, et kannavad kõik kompromissis nimetamata menetluskulud iseseisvalt. Pooled paluvad kohtumäärusesse märkida, et hagejale kuulub tagastamisele 1⁄2 riigilõivust kooskõlas TsMS § 150 lg 2 punktiga 1. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises.

Hageja on tasunud hagiavalduselt 16.01.2017 riigilõivu 1100 eurot (I kd, tl 172). Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Pooled on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 550 eurot ning kanda see hageja arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXX. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Harju Maakohus on teinud 11.04.2017 kohtuotsuse käesolevas tsiviilasjas. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tõttu kuulub nimetatud kohtuotsus tühistamisele. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahele päevale. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.