Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-16-121654 • 10.08.2017.a summa 1000 eurot; • 10.09.2017.a summa 1000 eurot; • 10.10.2017.a summa 1000 eurot; • 10.11.2017.a summa 1000 eurot; • 10.12.2017.a summa 453,40 eurot.

Jätta kohtumääruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Rahuldada hageja taotlused riigilõivude tagastamiseks. Tagastada hagejale määruse jõustumisel pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 212,50 eurot. Tagastada hagejale määruse jõustumisel hagi esitamisel riigilõiv enamtasutud osas, s.o summas 157,80 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisel.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. 11.05.2017.a esitasid pooled kohtule kompromissi mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss on sõlmitud poolte vabal tahtel. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas menetluse lõpetava määruse peale kaebuse esitamise

2-16-121654 õigusest. Pooled on avaldanud, et kohtu poolt kompromissi mittekinnitamisel ei ole käesoleval kompromissil mistahes õiguslikke tagajärgi, st kompromissis sisalduvad kokkulepped ei ole pooltele siduvad. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 212,50 euro tagastamist. Ühtlasi palub hageja kohtul tagastada hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduselt enammakstud riigilõiv summas 157,80 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude summa sisaldub kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1 kajastatud võlgnevuse summas. Kohus välistab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4). Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisel. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Lisaks näeb TsMS § 430 lg 5 ette, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Käesoleval juhul on lisaks pooltele võtnud kompromissi alusel käendajana kohustuse ka Denis Kalesnik.

2-16-121654 Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud riigilõivu 157,80 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja täiendavalt 12.12.2016.a tasunud riigilõivu 425 eurot. Võttes arvesse, et haginõudelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 425 eurot, siis kuulub sellest pool hagejale tagastamisele. Lisaks tagastab kohus hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hagiavalduselt enamtasutud riigilõivu summas 157,80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.