Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

arvelduskontole nr , märkides viitenumbriks . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA

VASTU

. a esitas AP hagi OÜ OÜ ja RT`e vastu 2 200 000 Eesti krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad . a laenu (krediidi)- ja pandilepingu, mille osapoolteks olid: hageja - laenuandja/pandipidaja, kostja OÜ – laenusaaja, kostja OÜ – käendaja/pantija ja kostja RT – käendaja. Kostjaid OÜ ja OÜ esindas juhatuse liige kostja RT. Hageja andis lepingu kohaselt laenusaajale majandustegevuseks 50 000 USD laenu, tagastamise tähtajaga .a samas valuutas (USD) intressiga 2 % kuus ja 67 000 EUR, laenu tagastamise tähtajaga . a samas valuutas (EUR) intressiga 2 % kuus. Kuuintressid pidi laenusaaja tasuma hagejale igakuuliselt 9. kuupäevaks. Võlasumma, intresside jäägi ja võimalikud viivised pidi laenusaaja tasuma . a .Laenu ja/või intresside tagastamise tähtaegade möödalaskmise korral on lepingu kohaselt hagejal õigus nõuda viivist 1% kogu tagastamata laenu ja intressi summalt iga tagastamisega viivitatud päeva eest kuni võla tegeliku tasumiseni. Oma lepingujärgsed kohustused jättis kostja OÜ väidetavalt täitmata. Kokku on kostjal tasumata põhivõlga 50 000 USD + 67 000 EUR, intresse summas 13 000 USD + 17 420 EUR, põhivõla viiviseid 15 000 USD + 20 100 EUR ja intressi viiviseid 23 810 USD + 31 905 EUR. Kostja koguvõlg hageja ees on 3 220 809 Eesti krooni (81 810 USD x 132 773 + 136 425.40 EUR x 15,6466). Arvestused on tehtud 09.12.2005 .a seisuga ja kurssidega. Hageja vähendas viivise nõuet 1 000 809.50 krooni võrra ja hageja nõude suuruseks jäi hagiavalduses seega 2 200 000 Eesti krooni. Seoses eeltooduga palus hageja kostjatelt solidaarselt 2 200 000 Eesti krooni välja mõista. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtukulud. Kohtuistungil esitas hageja täiendava selgituse, mille kohaselt poolte vahel olid pikaajalised võlasuhted, mis on kestnud aastaid ja mida poolte kokkuleppel periooditi refinantseeriti, korrigeerides võla suurust ja tähtaegu. Seega on . a laenuleping sisult võlatunnistus. Intressilt arvutatavast viivisest hageja loobus. Nõude vähendamist eeltoodu tagajärjel ei toimunud, sest nõutavat viivist on nagunii oluliselt vähendatud. Kostja vaidles hagile vastu, selgitades, et . a sõlmitud leping on rahatu. Puuduliku keeleoskuse tõttu ei olnud kostja RTele lepingu p-s 3 sisu arusaadav. Kostja väidetel oli poolte vahel kokkulepe, et hageja annab laenusumma alles pärast registripandi seadmist OÜ-le üle. Eeltoodut kinnitab ka hageja käitumine, sest intressi ega viivist

ei ole hageja kostjalt varem nõudnud. Laenusuhte pikaajalisuse võttis kostja omaks. Samuti asjaolu, et hageja ning RT suhted olid varem sõbralikud.

MENETLUSE KÄIK

Antud asjas on tehtud tagaseljaotsus, menetlus on taastatud kohtuistungil protokollilise määrusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

. a toimunud

. a sõlmitud laenu (krediidi) -lepingu järgi sõlmisid hageja ning kostjad OÜ laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas nimetatud kostjale 34 000 USD ja 31 000 EUR-i. Laenu käendas kostja RT. . a sõlmitud analoogilise lepingu järgi laenas hageja viidatud kostjatele 49 000 USD ja 61 000 EUR-ot. Mõlema lepingu järgi pidid osapooled laenu ja intressi tasumisel omakäelise märke lepingule tegema. Vastav märge lepingutel puudub. Viidatud lepingute alusel laenu saamist on kostja osaliselt ka ise tunnistanud ning laenusuhete pikaajalisuse omaks võtnud ( . a protokoll lk 2). . a laenu (krediidi) ja pandilepingus oli laenu suuruseks 50 000 USD ja 67 000 EUR-ot. Lepingu p 3 järgi annab laenuandja laenusaajale laenusumma üle lepingu sõlmimisel. Lepingule allakirjutamisega laenusaaja tõendab, et on kogu laenusumma kätte saanud. Lepingute omavahelisel võrdlemisel järeldub, et . a lepingus on laenusummat korrigeeritud, kuid võrreldes eelmiste lepingutega on laenu registerpandiga täiendavalt tagatud. Laenu vähendamisele, kuid täiendavale tagamisele olid suunatud ka poolte jätkuvad läbirääkimised. OÜ juristi JM (praegune nimi L) . a kirjast hagejale ning sellele lisatud kompromissettepanekutest on järeldatav, et pooled pidasid veel a kevadel läbirääkimisi laenu vähendamiseks, kuid täiendavaks tagamiseks. Muuhulgas on kostja poolt hagejale saadetud lepingu projektis ka vaidlusalusele . a lepingule viidatud. Kostja RT väide, nagu oleks ta vaidlusaluse lepingu p 3 alles käesoleva hagiavalduse kättesaamisel, s.o. . a märganud, on paljasõnaline ning ebaveenev. Seda enam, et juba . a esitas OÜ hagi AP vastu laenu väljanõudmiseks, mis jäi küll menetlusse võtmata. Kohus märgib, et analoogiline laenusumma üleandmist kinnitav lepingupunkt on kõigis kolmes analüüsitavas lepingus. Samuti on lepingu igal leheküljel kostja RT allkiri, kusjuures RT esindas kui juhatuse liige ka ülejäänud kostjaid (OÜ-d ja OÜ-d ). Keeleoskuse väidetavat puudumist ei ole kostja RT kuidagi tõendanud, kusjuures äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse hulgas on eeldatav, et lepingu sõlmimisel kaasab juhatuse liige keeleoskuse või juriidiliste teadmiste puudumisel juristi või tõlgi. Järelduvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et . a laenulepingul oli lisaks laenu registripandiga tagamise funktsioonile laenusumma osas deklaratiivse võlatunnistuse tähendus, mille eesmärk oli kinnitada olemasolevat kohustust ja seeläbi välistada võlgniku võimalikud vastuväited, lihtsustades sellega võla sissenõudmist. Vastuväide lepingu rahatusest on järelikult alusetu ning seda kinnitavad tõendid nagu OÜ auditeeritud majandusaasta aruanne jms (toim lk 44 kuni 71) on tõendamise esemest välja langenud. Samuti on OÜ laenulepingust taganemine kehtetu (toim lk 36), kuna lepingu rikkumist ei ole toimunud. Deklaratiivne võlatunnistus ei loo uut kohustust, kinnitades üksnes olemasolevaid kohustusi.

Kohus arvestab, et kuni . a (hageja tööraamat toim lk 7 pöördel) töötas hageja OÜ-s ning poolte andmetel olid hageja ning kostja RT suhted sõbralikud. Viidatuga on seletatav, miks hageja varem viivise ning intressi tasumist ei nõudnud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmist nõuda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohus on märkinud, et VÕS §-is 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas (kohtuasi nr ). VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse eest. VÕS § 142 lg 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendajas vahelistest suhetest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjad OÜ ja RT kannavad hageja ees kui käendajad võlgnik OÜ-ga solidaarset vastutust. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kostjatelt tuleb hageja poolt nõutud summa solidaarselt välja mõista. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista kohtukulud 31 600 Eesti krooni (tasutud riigilõiv 10 000 krooni ja tasu õigusabi eest

21 600 krooni), TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Tulenevalt RLS § 37 lg 1 ja RLS lisast 2 tuleb hagihinnalt 2 200 000 krooni riigilõivu tasuda 58 750 krooni. Hagiavalduse esitamisel taotles hageja riigilõivust vabastamist. . a määrusega kohustati hagejat tasuma riigilõivu 10 000 krooni. Ülejäänud osas vabastati hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Riigilõiv summas 48 750 Eesti krooni, mille tasumisest hageja on vabastatud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista riigituludesse kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjatelt solidaarselt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud summas 191.80 Eesti krooni. Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.