Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

• 65 eurot, 5. juuni 2018; • 65 eurot, 5 juuli 2018; • 40,25 eurot, 5. august 2018. 1.5 Kompromissi järgsete summade tasumisel, kostja kohustub makse selgitusel märkima (kompromiss tsiviilasjas nr. 2-17-2797), eeltoodud selgituse puudumisel loetakse summa tasutuks korter aadressiga Pae tn. 64-34 Tallinnas, kompromissi väliste kohustuste katteks. 1.6 Hageja loobub viivise nõudest kostja vastu. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-17-2797 menetlus. Tagastada hagejale riigilõiv summas 100 (ükssada) eurot ning kanda nimetatud summa hageja XXXX arveldusarvele xxxx. Jätta käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.3 kajastamata poolte muud menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXX hagi Xxxx vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hooldus- ja kommunaalteenuste võla alates 01.02.2012 kuni 28.02.2017 summas 862,93 eurot ja lisanduva viivise alates 28.02.2017 kuni põhinõude tasumiseni 0,07% päevas ning jätta menetluskulud kostja kanda. Pooled esitasid kohtule 10.05.2017 poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled märkisid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 100 eurot hageja XXXX arveldusarvele xxxx. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on käesoleval juhul menetluskulude kandmise osas kokku leppinud ning see kajastub käesoleva kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni p-s 1.3. Kohus jätab käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.3. kajastamata poolte muud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 21.02.2017 riigilõivu 200 eurot (tl 33). Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 100 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja XXXX arveldusarvele xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.