Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. detsember 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-16542
Tsiviilasi
AS-i M(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi VD(D ; isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 30 645,36 USA dollari, 148 106 krooni ja viiviste saamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
15. november 2006. a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand
isikud
Asjaolud AS M esitas 04.07.2006 hagi VD vastu 30 645,36 USA dollari, 148 106 krooni ja viiviste saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel sõlmitud laenulepingutest:
1) 01.03.2005 laenuleping summas 25 000 USA dollarit intressiga 7% aastas, tähtpäevaga 30.06.2005, viivisega 0,01% tasumata makselt päevas. Seisuga 04.07.2006 on selle lepingu järgi tasumata põhivõlg 25 000 USA dollarit, intressid 588,19 USA dollarit ja viivis 922,50 USA dollarit; 2) 14.03.2005 laenuleping summas 140 000 krooni, intressiga 7% aastas, tähtpäevaga 30.06.2005, viivisega 0,01% tasumata summalt päevas. Seisuga 04.07.2006 moodustab põhivõlg 140 000 krooni, intressid 2 940 krooni ja viivis 5 166 krooni; 3) 14.10.2005 laenuleping summas 4 000 USA dollarit, intressiga 7% aastas, tähtpäevaga 30.06.2005, viivisega 0,01% tasumata makselt kalendripäevas. Seisuga 04.07.2006 moodustab põhivõlg 4 000 USA dollarit, intress 60,67 USA dollarit ja viivis 74 USA dollarit. Kostja nõuab hagejalt põhivõlgnevuse 29 000 USA dollarit ja 140 000 krooni, intressi 648,86 USA dollarit ja 2 940 krooni, viiviste 996,50 USA dollarit ja 5 166 krooni ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viiviste väljamõistmist: põhivõlgnevuselt 29 000 USA dollarit 2,90 USA dollarit päevas ja põhivõlgnevuselt 140 000 krooni 14 krooni päevas alates 04.07.2006 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Ebaselged on hageja laenu intressi arveldused, viivistega kostja ei nõustu kuna viivise nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja andis nõusoleku asja arutada kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused Kostja 15.11.2006 toimunud istungile ei ilmunud ega teatanud tähtaegselt ilmumata jäämise takistusest. Kostja on istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kostja esindaja on esitanud pärast istungi toimumise aega istungi edasilükkamise avalduse seoses kostja haigestumisega ning esitanud kostja töövõimetuslehe. Hageja taotles istungil asja lõpuni arutamist. Kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 3 p-de 2 ja 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud või kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks muuhulgas poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja TsMS § 422 lg 2 kohaselt kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Kostja ei ole esitanud kohtule TsMS § 422 lg 2 nõuetele vastavat tõendit. Kostja esitatud tõendist ei nähtu, et kostja haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Kostja lepinguline esindaja, kes kohtule kostja haigestumisest teatas, ei ole samuti kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ning asi tuleb vastavalt hageja taotlusele lahendada sisuliselt kostja osavõtuta.
Kohus leiab, et kostja vastuses antud nõusolek asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ei võimalda asja tagaseljaotsusega lahendada ning seetõttu tuleb hagi läbi vaadata sisuliselt. Poolte vahel 01.03.2005, 14.03.2005 ja 14.10.2005 sõlmitud laenulepingutest ning hageja arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et poolte vahel on laenusuhe (t lk 17-24). Laenulepingute sõlmimist ning raha saamist kostja ei vaidlusta. Samuti ei vaidlusta kostja, et raha on tagasi maksmata nagu hagis kirjas on. Võlaõigusseaduse (VÕS) 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 29 000 USA dollarit, põhivõlgnevuse 140 000 krooni, intressi 648,86 USA dollarit, intressi 2 940 krooni, viiviste 996,50 USA dollarit ning viiviste 5 166 krooni väljamõistmist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 29 000 USA dollarit ja 140 000 krooni, intress 648,86 USA dollarit ja 2 940 krooni ning viivised 996,50 USA dollarit ja 5 166 krooni. Kostja ei ole selgitanud, milles seisneb intressiarvestuse ebaõigsus ning kohtule ei ole võimalik seetõttu sellele väitele vastata. Kohus leiab, et viiviste suurus ei ole ebamõistlikult suur kuna see ei küündi põhivõla suuruseni. Viivis põhivõla ulatuses on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt mõistlikus suuruses viivis. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivis põhivõlgnevuselt 29 000 USA dollarit 2,90 USA dollarit päevas ja põhivõlgnevuselt 140 000 krooni 14 krooni päevas alates 04.07.2006 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et veel sissenõutavaks muutumata viivis tuleb kostjalt sisse nõuda mitte kindla summana vaid protsendina põhinõudest. Vastavalt TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,01% põhinõudest kalendripäevas alates 04.07.2006 kuni põhinõuete täitmiseni. Viivise selline suurus on sätestatud laenulepingutes. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 välisvääringus nõue arvestatakse ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Hagi esitati 04.07.2006, mil Eesti Panga ametlik kurss oli 1 USA dollar = 12,2086 krooni.
Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.