Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2006.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-32100
Tsiviilasi
AS SEB Eesti Ühispank hagi GJi vastu 7408.79 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Eesti Ühispank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn Esindaja Martin Kalberg, Vainu 11 Paide 72720
esindajad
Kostja: GJ, isikukood *, elukoht * Asja läbivaatamise aeg
29. november 2006.a kirjalikus eelmenetluses kohtu määramisel
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista GJilt ASi SEB Eesti Ühispank kasuks 5178.35 (viis tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa krooni ja 35 senti) krooni põhivõlga, 351.20 (kolmsada viiskümmend üks krooni ja 20 senti) krooni intresse, 879.24 (kaheksasada seitsekümmend üheksa krooni ja 24 senti) krooni viivist ja 1000 (üks tuhat) krooni leppetrahvi.
Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-32100 kannab kostja. Edasikaebamise kord GJ ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. GJ võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Kohtu seisukohad lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Pooled on 10.04.2003.a sõlminud Magnet krediitkaardi lepingu nr A030006183 krediidilimiidiga 6500 krooni, intressiga 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt, kohustusliku tagasimakse limiidiga 0 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 280 krooni. Kasutatud summa tagasimaksepäev oli kokkuleppeliselt kalendrikuu 14. päev. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 5178.35 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist 879.24 krooni. Kostja ei ole viivise nõuet vaidlustanud. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingus fikseeritud määras. Hageja on arvestanud intressi 351.20 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagejal on õigus lepingu tingimuste punkti 7.4.4. järgi nõuda leppetrahvi summas 1000 krooni. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist (TsMS § 159 lg 1). Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 5178.35 krooni, viivis 879.24 krooni, intress 351.20 krooni ja leppetrahv 1000 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui ka asja läbivaatamiskulud (postikulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.