Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja
Viljandi kohtumaja 08. mai 2017 nr 2-16-15660; OÜ Segmonte hagi Korteriühistu Väike 12 vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes Silvi Maiste OÜ Segmonte (registrikood 10500778; aadress Pikk 2b, 71003 Viljandi ) Jüri Müllerson (e-post: [email protected]) Korteriühistu Väike 12 (registrikood 80248458; aadress Väike 12, 71004 Viljandi; e-post: [email protected]) Kaspar Kamsakann (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Mitte tunnistada Korteriühistu Väike 12 30.11.2015 üldkoosoleku otsus tühiseks.
3.Jaotada menetluskulud ja jätta need hageja kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Segmonte Korteriühistu Väike 12 kasuks kostja kantud menetluskulu 509,97 (viissada üheksa eurot ja üheksakümmend seitse senti).
5.Välja mõista OÜ-lt Segmonte Korteriühistu Väike 12 kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg s 1 sätestatud määras.
6.Lõpetada menetluskuludelt viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 509,97 euroga.
7.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused kohtumäärusele Selgitada: 1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
Hagiavaldus Hagejale kuulub korteriomand kinnistusregistriosa nr 3286739 asukohaga Viljandis Väike tn 129. Hageja on kinnistul asuva elamu majandamiseks loodud korteriühistu Väike 12 liige. Kostja liikmete üldkoosoleku 27.01.2007 otsusega kinnitati kostja põhikiri. Nimetatud põhikirjas oli mh sätestatud punktis 4.2.6.1 ühistu liikmete kohustus tasuda regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse kütte puhul vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi 1 m2 kohta. Hagejale on teatavaks saanud, et kostja liikmete üldkoosoleku 13.11.2015 otsusega kinnitati kostja uus põhikiri. Nimetatud põhikirja teksti kohaselt on nüüd kehtestatud üldkasutatavate ruumide (trepikojad, kelder, trassid, soojussõlm, püstikud) soojuskulud/kaod jagatuna korterite arvule. Käesoleval juhul on kostja põhikirja punkt 4.2.6.1 sätestatud põhimõtted küttekulude arvestuseks nendele ruumidele, mis on üldkasutatavad ruumid (trepikojad, kelder, trassid, soojussõlm, püstikud) seadusega vastuolus. Praegusel juhul puudub korteriomanike kokkulepe, et jagada kulutused võrdselt korteriomanike vahel. Samuti ei ole korteriomanikel kokkulepet, mis annaks üldkoosolekule õiguse jagada kaasomandi majandamise kulutused erinevalt seaduses sätestatust. Kuna sellist kokkulepet ei ole, siis tuleb KOS § 13 lg 1 esimese lause kohaselt korteriomanikul tasuda kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hagejal kui korteriomanikul on õigus nõuda, et kaasomandi majandamise kulutuste jagamisel lähtutakse korteriomanike huvidest ning korteriomanike huve väljendab seadusekohane kaasomandi majandamise kulutuste jaotus, sest korteriomanikud ei ole kokku leppinud teisiti. Seega on kostja põhikirja punkt 4.2.6.1 tühine. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on mh tühine üldkoosoleku otsus, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Korteriühistu poolt saadetav üldkoosoleku toimumise teade on ühepoolne tahteavaldus ja sellele kohalduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted. TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuna hagejale ei ole saadetud selle kohta teadet, et 13.11.2015 toimub üldkoosolek, siis on 13.11.2015 toimunud üldkoosoleku otsus tühine. Kostja seisukoht Hageja on hagiavalduses viidanud, et üldkasutatavate ruumide küttekulude arvestuse korra seadusest sätestatust erinevaks määramiseks on vajalik korteriomandiseaduse kohaselt korteriomanike kokkuleppe ning on viidanud seejuures korteriühisust, mitte korteriühistut käsitlevale Riigikohtu lahendile. Kuivõrd käesoleval juhul on vaidlusalusel korterelamus asutatud korteriühistu, kohaldatakse KOS § 8 lg 1 kohaselt alates korteriühistu loomisest kaasomandi valitsemisel korteriühistuseaduse sätteid. Üldkasutatavate ruumide majandamiskulude, sealhulgas küttekulude arvestus on kaasomandi valitsemise alla käiv tegevus, mistõttu tuleb ka majandamiskulude arvestuse aluste ja korra sätestamisel lähtuda korteriühistuseaduses sätestatust. KÜS § 151 lg 1 kohaselt lähtutakse seaduses sätestatud majandamiskulude arvestuse korrast, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul on Kostja 30.11.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse alusel kinnitanud põhikirja uue redaktsiooni, millega on Kostja liikmed otsustanud rakendada KÜS § 15 1 lg 1 õigust ning sätestanud kaasomandis olevate ruumide küttekulude arvestuse korra seadusest sätestatust erinevalt. Ka Riigikohus on öelnud: /.../ Korteriühistu põhikirjas võib sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks./
.../( RKTKo 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Nii eelpool toodud seaduse sätted kui nimetatud Riigikohtu lahend viitavad üheselt asjaolule, et korteriühistu asutamisel tuleb ja peab majandamiskulude arvestuse korra sätestamise osas lähtuda korteriühistuseadusest mitte korteriomandiseadusest. Seega ei ole 30.11.2015 vastu võetud üldkoosoleku otsus vastuolus KOS § 13 lg-ga 1 ja ei ole seega ka tühine. MTÜS § 20 lg 2 kohaselt kutsub juhatus kokku üldkoosoleku seaduses või põhikirjaga ettenähtude juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib põhikirjaga ette näha täpsema korra üldkoosoleku teate saatmiseks. Hageja on hagiavalduses viidanud ka Kostja otsuse tühisusele seoses asjaoluga, et tema ei ole saanud kätte kutset Kostja üldkoosolekule. Kuni 14.12.2015 kehtinud Kostja põhikirja redaktsiooni punktis 7.6.4. on seaduse alusel täpsustatud üldkoosoleku kokkukutsumise kord, millest Kostja ka 30.11.2015 üldkoosoleku kokku kutsumisel lähtus. Teade 30.11.2015 üldkoosoleku toimumisest pandi kooskõlas põhikirjaga Kostja hallatava kortermaja trepikodade teadete tahvlile välja 21.11.2015. Seega teatas Kostja 30.11.2015 üldkoosoleku toimumisest seaduse ja põhikirja nõuetele vastavalt ning kõik sellel vastuvõetud otsused, sealhulgas otsus põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise kohta, on seaduslikud ja õiguspärased. Juhul kui Hageja loobub Kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamises nõudest seoses koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, saab asja arutada kirjalikuks menetluses. Korteriühistu Väike 12 on seisukohal, et OÜ Segmonte esitatud hagiavaldus on põhistamata ja alusetu, 30.11.2015 üldkoosoleku otsus on seaduslik ning vastuvõetud seaduses ja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda järgides, mistõttu puuduvad mistahes üldkoosoleku otsuse tühisuse alused. Korteriühistu Väike 12 palub jätta OÜ Segmonte hagiavalduse rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud OÜ Segmonte kanda. Hageja vastus kostja vastusele Hageja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsust, vaid kulutuste jagamise viisi. Hageja ei pea õiguspäraseks küttekulude jagamist korterite arvule, kuna kõnealuses hoones on kokku 17 korterit ja eluruumi pinda 1115,1 m2, millest kolm korterit moodustavad kokku 524,1 m2. Hageja on korteriühistu liige korteri omanikuna (AÕS §6 lg2), kuid see ei ole Hageja elu- ega asukoht ning seetõttu ei saa lugeda ühepoolset tahteavaldust kättesaaduks kui see on üles pandud teadete tahvlile. Hageja juhib tähelepanu, et kui üldkoosoleku päevakorras oli põhikirja muutmine majanduskulude ümberjagamise põhimõtete muutmiseks, on korrektne esitada dokumendid üldkoosolekul osalejatele eelnevalt tutvumiseks. Varasemalt on Kostja edastanud koosolekute teateid ja materjali Hagejale e-posti teel, sealjuures on 07.09.15 koosoleku kutses öeldud: „Seoses uuele süsteemile üleminekuga on juhatusel on vaja teada kõigi korteriomanike e-maili aadresse, kellel need on olemas.“ Samuti on toimunud muu korteriomandi ja Korteriühistuga Väike 12 seotud infovahetus e-posti teel. Kostja ei ole Hagejat teavitanud Korteriühistuga Väike 12 seotud teabe edastamise korra muutumisest. Hageja jääb esitatud hagi juurde koosoleku kokkukutsumisega seotud nõuete rikkumise osas ja ei näe vajadust asja arutamiseks kohtuistungil, kuna ta ei vaidlusta üldkoosoleku kokkukutsumise teate üles panemist teadete tahvlile. Hageja on 17.10.16 hagiavalduses toonud välja üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise alused (Hagi asjaolud ja põhjendused p.9 ja 9.10) ning jääb ülaltoodud seisukohtade juurde. OÜ Segmonte on seisukohal, et Korteriühistu Väike 12 on rikkunud 30.11.16 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning seetõttu on koosolekul vastu võetud otsused tühised. Korteriühistus Väike 12 üldkoosolekul vastu võetud otsus majandamiskulude jagamise põhimõtete muutmiseks, on vastuolus tehtavate kulude ja saadavate hüvede proportsionaalsuse printsiibiga. OÜ Segmonte palub rahuldada hagiavaldus ja jätta kõik menetluskulud Korteriühistu Väike 12 kanda. Kostja vastus Kostjale ei ole mõistetav Hageja seisukoha II peatüki punktis 1.1 avaldatu, mille kohaselt ei ole Hageja vaidlustanud 30.11.2016 üldkoosoleku otsust, vaid kulutuste jagamise viisi. Ometigi taotleb Hageja esitatud hagiga 30.11.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist, tuginedes
nii selle kokkukutsumise korra rikkumisele kui ka vastuolule seadusega. Hageja korterite arvul ja eluruumide pinnal põhinev subjektiivne põhistamata hinnang kulutuste jaotamise õigusvastasusele ei tingi kulutuste jagamise viisi määratleva põhikirja punkti kinnitanud Kostja üldkoosoleku otsuse tühisust. Kostja põhikirjas puudub säte, mis kohustaks Kostja juhatust edastama koosoleku kutseid e-posti teel või posti teel korteriomaniku elu – või asukohta. Hageja on oma seisukohas viidanud 17.10.16 hagiavalduse p-des 9 ja 9.10 nimetatud üldkoosoleku korra rikkumise alustele. Kostja märgib, et hagiavalduses puuduvad antud punktid. Hageja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku kutse edastamist trepikoja teadetetahvlile riputamisega. Hageja seisukoht Hageja väidab, et 30.11.2015 üldkoosoleku otsusega vastu võetud põhikirjas ei sätestata sõnaselgelt üldkasutatavate ruumide kulude jagamist. Põhikirja kohaselt ei tagata ühistu liikmete võrdset kohtlemist, kulude jaotuse läbipaistvust ja proportsionaalsust kõigi hoone haldamise ja kasutamisega seotud kulude osas. Ebavõrdsust süvendab veelgi üldkasutatavate ruumide küttekulude jagamine korterite arvule. Korterelamu haldamine on Hageja arvates kaasomandi haldamine, kus kõigil on kohustus panustada proportsionaalselt osa suurusega. Hageja ei pea õiguspäraseks küttekulude jagamist korterite arvule, kuna kõnealuses hoones on kokku 17 korterit ja eluruumi pinda 1115,1 m2, millest üksnes kolm korterit moodustavad kokku 524,1 m2. Maja suurima korteri pindala on 229,8 m2 ja väikseim 36,1 m2. Küttekulude arvestamise põhimõtted ja süsteem on Hagejale arusaamatud. OÜ Segmonte on seisukohal, et Korteriühistu Väike 12 on rikkunud 30.11.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja osalejate registreerimise nõudeid ning seetõttu on koosolekul vastu võetud otsused tühised. Korteriühistus Väike 12 üldkoosolekul vastu võetud otsus majandamiskulude jagamise põhimõtete muutmiseks, on vastuolus tehtavate kulude ja saadavate hüvede proportsionaalsuse printsiibiga. OÜ Segmonte palub rahuldada hagiavaldus ja jätta kõik menetluskulud Korteriühistu Väike 12 kanda. Kohtuistung 17.04.2017 Hageja jääb seisukohale, et talle ei ole teatatud üldkoosoleku toimumisest. Seda oleks pidanud tegema nii nagu eelnevatest üldkoosolekutest. Ta on täiesti kursis, et eelnevas põhikirja oli sees punkt, teade tuleb teadete tahvlile välja panna. Ta oli ise selle ühistu asutamise juures. Saadeti ka e- kiri lisaks teadete tahvli teatele. e- kirja saatmine ei tulenenud põhikirjast. Suurem osas korteriomanikest ei ela koha peal ja teadete tahvel ei ole jälgitav. Tema arvates on ebaõiglane, et ühed inimesed peavad maksma teiste inimeste kulusid. Hagiavalduses koosoleku kuupäev 13.11.2015 on näpuviga, koosolek toimus 30.11.2015. Kostja esindaja esitas vastusväite hageja püüdele muuta hagi. 22. jaanuar 2017 on hageja tuginenud moonutatud osaliste nimekirjale. Kostja hinnangul ei ole enam tegemist faktiliste asjaolude täiendamisega. Tegemist on lausa uute faktide esitamisega. Nendele faktilistele asjaoludele tuginemisega kostja nõus ei ole. Kohtu põhjendused
1.Pooled ei vaidle asjaolus, et 30.11.2015 toimus KÜ Väike 12 üldkoosolek. Antud üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega muudeti 27.01.2007 vastu võetud KÜ Väike 12 põhikirja.
2.Uue põhikirjaga kehtestati uus kord üldkasutatavate ruumide (trepikojad, kelder, trassid, soojussõlm, püstikud) küttekulude jaotamiseks. 27.01.2007 põhikirja alusel võeti kütte puhul arvestuse aluseks vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi 1 m2 kohta (tl 7). Uue põhikirja punkti 4.2.6.1. alusel (vastu võetud 30.11.2015 üldkoosolekul) jagatakse nimetatud küttekulud korterite arvule (tl 18).
3.Pooled ei vaidle asjaolus, et hageja ei viibinud 30.11.2015 toimunud KÜ Väike 12 üldkoosolekul.
4.Poolte vahel on vaidlus asjaolus, - kas üldkoosolekul vastu võetud uue põhikirja punkt 4.2.6.1. on seadusega vastuolus ja seetõttu tühine või mitte. - kas KÜ Väike 12 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud või ei. I
5.Kostja palub kohaldada antud asjas aegumist MTÜS § 24 lg 1 alusel.
6.KÜS § 1 lg 2 alusel käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
7.KÜS § 13 lg 3 alusel korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
8.Kohus leiab, et kuna KÜS reguleerib korteriühistu otsuse tühistamise korda, siis tuleb aegumise kohaldamisel lähtuda KÜS, mitte MTÜS sätetest.
9.Hageja väitel ta sai teada üldkoosoleku otsusest ja uue põhikirja kehtestamisest 22.07.2017 ja seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Hageja on esitanud hagiavalduse 17. oktoober 2015.
10.Ülaltoodud alusel kohus leiab, et aegumist kohaldada ei ole põhjendatud. II
11.KOS § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.
12.Kohus leiab, et kuna on loodud korteriühistu, siis tuleb lähtuda korteriühistuseaduse sätetest, mitte korteriomandi seaduse sätetest.
13.Hageja viitab KOS § 13 lg 1, mille alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
14.Kohus leiab, et nimetatud säte ei ole kohaldatav, kuna Väike 12 on asutatud korteriühistu.
15.Hageja on viidanud Riigikohus on oma tsiviilasja nr 3-2-1-146-10 otsusele, et kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (KOS § 13 lg 1 esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt.
16.Kohus leiab, et nimetatud Riigikohtu lahend ei puuduta korteriühistu majandamist ja seega ei ole käsitletav kohtupraktikana käesoleva hagi lahendamisel. III
17.KÜS ei sätesta, et majanduskulude suuruse kindlaksmääramiseks on vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe.
18.KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
19.KÜS § 4 lg 1 kohaselt korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.
20.Seega on korteriühistu koosolekul õigus muuta põhikirja ja sätestada kulude arvestus teisiti kui näeb ette seadus.
21.Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-28-11 märkinud, et KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14).
22.Riigikohus on märkinud, et kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2.
23.Riigikohus on märkinud, et põhikirjas konkreetsete kulutuste sätestamine, mille osas pindalapõhisest arvestusest kõrvale kaldutakse, ning arvestuse viisi märkimine on põhjendatud muu hulgas seetõttu, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik suurem poolthäälteenamus kui korteriühistu liikmete üldkoosolekul vastuvõetavate muude otsuste puhul. Nimelt MTÜS § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KÜS § 1 lg 2 alusel kohaldub see säte ka korteriühistu üldkoosoleku otsusele. Samas KÜS § 4 lg 1 kohaselt võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarv
24.30.11.2015 muudetud korteriühistu põhikirjas on p 4.2.6.1 sätestatud kütte kulude arvestamine (tl 18).
25.Hageja on esitanud kohtule ka 30.11.2015 KÜ Väike 12 üldkoosolekul osalenute nimekirja (tl 48), mille kohaselt on korteriühistul 17 liiget. Nimekirjas on 14 liikme allkirjad (osa volikirja alusel).
26.Korteriühistu Väike 30.11.2015 otsuse järgi on üldkoosolek otsustanud 77 %-se häälte enamusega minna üle küttekulude individuaalsele kauglugemise mõõtmise süsteemile (MESA) ja seoses sellega kinnitada KÜ Väike 12 uus põhikirja redaktsioon.
27.KÜS § 4 lg 2 lubab korteriühistu põhikirjas sätestada suurema häälteenamuse nõude. Lisaks sellele on põhikirjas konkreetsete kulutuste märkimine, mille jaotamisel kaldutakse pindalapõhisest arvestusest kõrvale, ning kohaldatava arvestuse viisi märkimine vajalik ka selleks, et korteriomandit omandada soovivad isikud saaksid põhikirjast teada, kuidas toimub majandamiskulude jaotamine.
28.KÜ Väike 12 põhikirja p 7.1.1. üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poolte ühistu liikmetest. P 7.7.8.6 põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. P 7.8.3 kohaselt otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega.
29.Uue põhikirja p 4.2.6.1 kütte arvestuse aluseks võetakse järgmised põhimõtted- vastavalt eelmisel kuul soojusenergiaga varustaja poolt korterelamus tarbitud soojusenergia eest esitatud arvetele jaotatuna vastavalt iga korteri individuaalsele soojushulga tarbimisele vastavalt MESA individuaalse küttekulu arvestamise kauglugemissüsteemi mõõdikute näitudele ning üldkasutatavate ruumide –trepikojad, kelder, trassid, soojussõlm, püstikud jms,. soojuskulud/kaod jagatuna korterite arvule.
30.Kohus leiab, et põhikirja p 4.3.6.1 sisaldab seda, missugused konkreetsed kulutused tuleb jagada korteriomanike vahel võrdselt jagatuna korterite arvule. Kohus leiab, et nimetatud punkt ei ole vastuolus seadusega ja kostja üldkoosoleku 30.11.2015 otsuse kehtetuks tunnistamise MTÜS §-s 24 ja KÜS § 13 lg-s 3 toodud eeldused ei ole täidetud.
31.Kohus leiab, et hageja põhivastuväited on uue küttekulude jagamise korra kohta. Hageja on küll selgitanud küttekulude jagamise ebavõrdsust ja seda, et ta ei ole uue küttekulude mõõtmise süsteemiga ja kulude jagamisega rahul (tl 45), aga ei esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks.
32.Kohus nõustub kostja vastusväitega hageja püüdele muuta hagi. 22. jaanuar 2017 on hageja tuginenud moonutatud osaliste nimekirjale. Kostja hinnangul ei ole enam tegemist faktiliste asjaolude täiendamisega, vaid on lausa uute faktide esitamisega. Nendele faktilistele asjaoludele tuginemisega kostja nõus ei ole.
33.Kohus leiab, et hageja on esitanud 22.01.2017 uued asjaolud, mida hagiavalduses käsitletud ei ole. TsMS § 363 lg 1 järgi on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagi alus. TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja on esitanud vastuväite. Kohus ei nõustu hagi aluse muutmisega. Kohus märgib, et 22.01.2017 esitatud uued asjaolud on ka tõendamata. IV
34.Riigikohus on märkinud, et kui korteriühistu üldkoosolek võtab vastu otsused, mida ta on pädev vastu võtma ainult põhikirja muutmiseks ja selleks ettenähtud korras, siis võivad need otsused olla tühised MTÜS § 241 lg 1 järgi. Viidatud sätte kohaselt on mh tühine üldkoosoleku otsus, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Sama seaduse § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates mh märkida üldkoosoleku päevakord. Kolleegiumi hinnangul on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega tegemist ka siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis nõuavad põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist (v.a MTÜS § 201 lg-s 5 toodud juhul).
35.Hageja on hagiavalduses (tl 3) väitnud, et kuna hagejale ei ole saadetud selle kohta teadet, et 13.11.2015 toimub üldkoosolek, siis on 13.11.2015 toimunud üldkoosoleku otsus tühine. Hageja viitab TsÜS § 69 lg 2-le ja üldkoosoleku otsuse tühisusele MTÜS § 24 1 lg 1 alusel. Hageja viitas korteriühistu põhikirja p 7.6.4, mille järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva. Teade pannakse välja trepikodadesse. Hageja väitel on ta ühistu liige korteri omanikuna ja see ei ole hageja elu – ja asukoht, seetõttu ei saa lugeda ühepoolset tahteavaldust kättesaaduks, kui see on üles pandud teadete tahvlile. Oleks võinud ka e-kirja saata. Kohtuistungil hageja esindaja avaldas, et ta on täiesti kursis, et eelnevas põhikirja oli sees punkt, et teade tuleb teadete tahvlile välja panna. Ta oli ise selle ühistu asutamise juures. Aga varem saadeti ka e-kiri lisaks teadete tahvli teatele. Kohtu küsimusel, kas e-kirja saatmine tulenes põhikirjast, vastas hageja esindaja, et ei tulenenud. Suurem osas korteriomanikest ei ela koha peal ja teadete tahvel ei ole jälgitav.
36.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud üldkoosoleku korra kokkukutsumise rikkumist MTÜS § 20 lg 5 (üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega) ja lg 6 (üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks) järgi. Kohus leiab, et hageja ei ole vaidlustanud, et koosolek on kokku kutsutud vastavalt põhikirjale, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb teadete tahvlile välja panna. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et teadet ei olnud õigeaegselt välja pandud ja et teate sisu ei vastanud seaduses sätestatule.
37.MTÜ § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
38.Kohus leiab, et ei ole tõendatud korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.
39.Kohus leiab, et korteriühistu Väike 12 30.11.2015 toimunud üldkoosoleku otsuse tühisus ei ole tõendatud ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud
40.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
41.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
42.TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
43.Kostja on menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Antud nimekirja alusel soovib kostja menetluskulude hüvitamist ajakuluga 4 tundi ja 54 minutit (tunnihinnaga 108 eurot, kokku 460,50, millele lisandub veel sõidukulu (otsene kulu 49,47 + ajakulu sõitmiseks 432 eurot), kulud kokku 941,97 eurot (ilma käibemaksuta).
44.Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
45.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks ebamõistlikult suured. Kohus kontrollib käesolevaga kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
46.Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt.
47.Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 108 eurot aktsepteeritav. Samas leiab kohus, et mitte kõik õigusabikulud kostja taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Kostja esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal 4 tundi ja 54 minutit kostja menetlusdokumentide koostamiseks ja istungil osalemiseks. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud kostjale hüvitada õigusabikulud 4 tunni ja 54 minuti ulatuses, millele ei vaidle vastu ka hageja. Kohus ei saa aga nõustuda kostja esindaja taotlusega hüvitada lisaks otsestele sõidukuludele (kütuse maksumusele) ka ajakulu (4x108 eurot kokku 432 eurot). TsMS § 175 lg 2 töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates kostja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 509,97 eurot (460,50+49,47), milline summa tuleb hagejalt välja mõista.
48.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
49.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.