Tsiviilasi nr 2-06-13867
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2006. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
OÜ X hagi OÜ Y vastu 800 000 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ X hageja lepinguline esindaja vandeadv Ingrid Kullerkann, AB Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn; kostja OÜ Y kostja lepinguline esindaja vandeadv Marina Valge, AB Valge ja Uiga, Aleksandri 8, 51004 Tartu.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
17. november 2006.a
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Puuduse tõttu kokkuleppe vormis on tulenevalt AÕS §-st 119 lg 1 poolte vahel 11.11.2005 sõlmitud lihtkirjalik „Kokkulepe ehitatavate korteriomandite ostu-müügilepingu sõlmimise tagamiseks“ tühine. Kostja lepinguline esindaja on viidanud hageja põhitegevusele, milleks on tehingud kinnisvaraga ning kinnisvara haldamine. Äriregistri andmebaasi kohaselt on kostja, OÜ Y tegevusalaks „kinnis- ja vallasvara ost-müük, vahendus, haldamine ja arendus“. Seega pidi ka kostja lepingu sõlmimise ajal olema teadlik seaduses sätestatud normi(de)st kinnisasja võõrandamisel. Hageja süüdistamine hea usu põhimõtte rikkumises käib ka kostja enda kohta. Ka tühist tehingut võib täita. Mõlemad tehingu pooled pidi teadma, millega nad riskeerivad, sõlmides vorminõuetele mittevastava eelkokkuleppe korteriomandite võõrandamiseks. Sellest tulenevalt peavad mõlemad pooled kandma ka tehingu täitmata jäämise riski. Hageja on ilma jäänud soovitud korteritest. Vaidlust tasutud summa suuruse üle ei ole. Kostja on kohustatud tagastama tühise tehingu alusel saadud 800 000 krooni TsÜS § 84 lg 1 alusel: tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehing alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. VÕS 52. peatükk reguleerib alusetu rikastumisega seotud nõudeid. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas. VÕS § 1033 sätestab saadu tagastamata jätmise alused. VÕS § 1035 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse §-s 1033 sätestatut ei kohaldata, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagastamiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. VÕS § 1035 lg 3 p 2 kohaselt peab saaja maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud ulatuses. Eesti Panga info kohaselt oli VÕS 94 lg 1 sätestatud intressimäär 2005 a teisel poolel 2,25 % aastas ja 2006 a 2,75 % aastas. Hageja on arvutanud intressi alates ettemaksete tasumisest summas 21 117.12 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt lisaks põhivõlale välja mõista. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.