lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-3996/23

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 08.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-3996/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Kohtujurist

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-3996

Tsiviilasi

Xxxx’i taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine; kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigi õigusabi taotleja

Xxxx (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada Xxxx’i taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt.
2.Anda Xxxx’ile riigi õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks.
3.Anda Xxxx’le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
4.Advokatuuril nimetada Xxxx’ile advokaat.
5.Saata määrus avaldajale, teadmiseks Rahandusministeeriumile ja määruse resolutsiooni p 4 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). I.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Asjaolud

1.Xxxx (taotleja, avaldaja) esitas 14.03.2017 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt soovib avaldaja saada tööandjalt võlgnetava raha, tööandja on rikkunud töölepingu punkti, jättes maksmata töölepingus märgitud summa. Taotluse kohaselt on avaldaja advokaadiga võimeline suhtlema vene keeles. 1 (3)
2.Taotluse kohaselt avaldaja ei tööta. Avaldaja viibib vanglas. Sissetulekud ja väljaminekud avaldajal taotluse kohaselt puuduvad, v.a sidekulud, mis on taotluse kohaselt umbes 10 eurot. Kinnisvara, väärtpabereid, mootorsõidukeid ega muud olulist vara avaldajal taotluse kohaselt ei ole.
3.Kinnistusraamatu andmetel avaldajale kinnisasju ei kuulu. Liiklusregistri andmetel avaldajale sõidukeid ei kuulu. Avaldajal puuduvad Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel väärtpaberid. Kohus tegi päringud Eesti krediidiasutustele, mille tulemusel ilmnes, et avaldajale ei ole toimunud rahalisi laekumisi riigi õigusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul (november 2016 kuni veebruar 2017). Xxxxvangla vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt laekus avaldaja menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul (november 2016 kuni veebruar 2017) järgmised töötasu summad: novembris 2016 töötasu 20,71 eurot, detsembris 2016 töötasu 20,71 eurot, jaanuaris 2017 töötasu 191,34 eurot, veebruaris töötasu laekumised puuduvad. II.

Kohtumääruse põhjendused

4.Esmalt kontrollib kohus, kas avaldaja on isik, kes on õigustatud saama riigi õigusabi, seejärel kontrollib kohus, kas esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Seejärel hindab kohus avaldaja majanduslikku seisundit ja lahendab riigi õigusabi taotluse.
5.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 11 sätestab, et riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. Elukoha määramisel käesoleva seaduse tähenduses lähtutakse EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklist 59. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust. Avaldaja elukoht oli taotluse esitamise ajal Euroopa Liidu liikmesriigis, Eestis. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja õigustatud riigi õigusabi saama, kui ei esine riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid.
6.RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Avaldajal puuduvad kinnisasjad, sõidukid ning muu oluline vara. Avaldaja viibib Xxxxvanglas, ta ei tööta. Sissetulekud ja väljaminekud avaldajal taotluse kohaselt puuduvad, v.a sidekulud, mis on taotluse kohaselt umbes 10 eurot. Xxxxvangla vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt laekus avaldaja menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul (november 2016 kuni veebruar 2017) järgmised töötasu summad: novembris 2016 töötasu 20,71 eurot, detsembris 2016 töötasu 20,71 eurot, jaanuaris 2017 töötasu 191,34 eurot, veebruaris töötasu laekumised puuduvad. Vangistusseaduse § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Seega tuleb avaldaja töötasust 70% maha arvestada.

2 (3)

Seega on avaldaja eelneva nelja kuu sissetuleku järgi arvutatud ühe kuu keskmine sissetulek (töötasu sissetulek) 17,46 eurot kuus. Arvestades avaldaja sissetulekuid ja seda, et avaldaja viibib vanglas, asub kohus seisukohale, et avaldaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Seega ei esine RÕS § 7 lg 1 punktis 3 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alust.

7.Avaldaja on märkinud taotletava riigi õigusabi liigiks: isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Probleemi kirjeldusest tulenevalt peab kohus põhjendatuks anda riigi õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks, mille käigus saab advokaat välja selgitada, millised on taotleja võimalused probleemi lahendamiseks ning milline on asja perspektiiv kohtumenetluses.
8.Avaldaja viibib vanglas. Seetõttu ei saa eeldada, et avaldaja on võimeline mõistliku aja jooksul hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu määrab kohus RÕS § 8 p 1 alusel avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud.
9.Tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 nimetab advokaadi advokatuur. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt saadetakse riigi õigusabi andmise määruse ärakiri Eesti Advokatuurile. Seetõttu edastab kohus käesoleva määruse ka Eesti Advokatuurile.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Seega edastab kohus käesoleva määruse ka Rahandusministeeriumile.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium