Pärnu Maakohus
Tsiviilasja number
2-04-467
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2006.a Kärdla
Kohtukoosseis
Kohtunik Mart Reino
Kohtuistungisekretär
Uve Elissaar
Tsiviilasi
K E hagi Pärna Puit OÜ vastu kahjutasu 406 485.60 krooni nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
10. november 2006.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad S E ja V M , kostja esindajad A P ja L L
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.
Hagejale väljastati 18. aprillil 2002.a. Käina Vallavalitsuse poolt ehitusluba nr 23 väikeelamu ehitamiseks Käina valda Tagukülla Aasa kinnistule. 01. juulil 2002.a. sõlmis hageja kostjaga Tellimuse kinnituslepingu (Tööettevõtulepingu), mille objektiks oli väikeelamu karkass hinnaga 50 000.- krooni, mille kostja pidi lepingu p 2.3 kohaselt tarnima 15. augustiks 2002.a.
Kuna kostja poolt püstitatud elamu ei ole hagejale vastuvõetav ning on elamiskõlbmatu ehitusvigade tõttu, soovis hageja selle projektiga kooskõlla viimist ja elamiskõlbulikuks muutmist, mida kostja ei teinud. Elamu mittevastavust projektile kinnitavad nii projekteerija M V , kui ka järelvalvet teostanud AS Rammar. Asja kohtuliku menetluse käigus pidi kotja 01. juuliks 2004.a. sõlmima hagejaga kokkuleppe ehitusvigade parandamiseks, kuid seda ei teinud. Pooled sõlmisid küll endi ja järelevalve esindajate juuresolekul protokolli, et vaegtööd teostatakse hiljemalt 25. oktoobriks 2004.a., kuid ehitaja jättis ka selle täimata.
Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et vead ehituse kvaliteedis ei ole tekkinud tema süül. Terve rida puudusi algas ehitustehnilistest möödalaskmistest projektis. Osa möödalaskmisi ehitusprojektis kõrvaldas ehitaja lähtudes headest ehitustavadest. Ehitusjärelvalvet teostas tellija omanikujärelvalve korras, kuid tellija ignoreeris järelevalve nõudeid ning taotles projektist kõrvalekaldumisi ehituse maksumuse vähendamise eesmärgil. Nii soovis tellija ehitisele lintvundamendi asemel postvundamenti.
Pärast 08. juuni 2004.a. kohtuistungit sõlmisid pooled ehitusjärelvalve esindaja juuresolekul ehitusvigade parandamiseks kokkuleppe ja 01. oktoobril 2004.a. alustas kostja oma vigade parandamist. 08. oktoobril aga peatas tellija oma esindaja kaudu parandustööd ning seetõttu on ise süüdi, et ehitusvead on parandamata. Selle tagajärjel ei ole kahju saanud mitte ainult hageja, vaid ka kostja, kelle pangaarved on arestitud. Kostja poolt tellitud FIE Valdeko Liiva 04. novembri 2005.a. ekspertarvamuse kohaselt on Käina vallas Taguküla Aasa kinnistul teostatud defektsed ehitustööd parandatavad ja seda saab teha tööde teostaja. Ja kostja on kogu aeg olnud nõus oma vigu parandama, kuid alates
Kohus, vaaginud kõiki poolte esitatud argumente, tunnistaja ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub üldjoontes rahuldamisele.
postvundamendiga projekti muutmata. Seda ei lubanud tal ka projekteerija ega tellijapoolse järelevalve esindaja. Ainult tellijapoolsest suusõnalisest kooskõlastamisest ei piisanud. Ehitaja pidi teadma kõiki ehitise püstitamiseks olemasolevaid nõudeid. Tellijalt ei saanud ta aga eeldada ehitusalaste teadmiste olemasolu. Kostja väited, et tema tehtud ehitusalased muudatused ehitise kvaliteeti ei halvendanud, on paljasõnalised ning vastuolus asja tehisoludega. See, et tunnistaja A B ́i sõnade kohaselt palus tellija lintvundamendi asendada postvundamendiga, ei muuda midagi. Ehitaja teadis, et ühe vundamendi asendamine teistsugusega tuleb kooskõlastada ka projekteerijaga ja tellijapoolse järelevalve esindajaga, kuid seda ta ei teinud. Seega ei saa käesoleval juhul lähtuda VÕS § 641 lg 3 sätestatust, et töövõtja ei vastuta tellija juhistest tingitud minetuste eest. Tööettevõtja ei võinud ka tellija soovil projektist ühepoolselt kõrvale kalduda. Normaalne oleks olnud, kui kostja oleks parandanud ehitusvead oma jõududega ja teinud seda mõistliku aja jooksul. Vigade olemasolust oli ta teadlik hiljemalt 2003.a. sügiseks, mil koostati projekteerija ja järelevalve aktid, kuid ta ei võtnud midagi ette. Ta ei avaldanud initsiatiivi puuduste kõrvaldamiseks ka hagi esitamisel kohtusse ega kohtumenetluse käigus. Seetõttu kannab ta täit vastutust ebakvaliteetse ja projektile mittevastava töö eest. Kuna ekspertiisi hinnangul ei ole puudused kõrvaldatavad ilma ehitist lammutamata ja uuesti püstitamata ja selleks kulub kokku 338 738.50 krooni, siis sellises summas on kostja ka hagejale kahju tekitanud, sest hageja soovib ju ikkagi väikeelamu püstitamist ning käesoleval ajal selleks enam 155 000.- kroonist ei piisa. Kohus ei nõustu aga hageja poolt protsessi lõpuks soovitud 406 485.60 kroonise nõudega, sest sellise kahju tekitamise kohta hagejal tõendid puuduvad ja viide Statistikaametile ei ole käesoleval juhul piisav. Seetõttu mõistab kohus K E kasuks Pärna Puit OÜ-lt välja 338 738.50 krooni ja jätab kohtukulud kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi osaliselt.
Kohtunik: /allkiri/
Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.