Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-21310 Kohtuotsuse põhjendus hageja esitas kostja vastu hagi 110 161,65 krooni saamiseks, millest 50 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 5 319,30 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7 942,34 krooni viivis, 10 000 krooni leppetrahv, 36 000 krooni kahjuhüvitis ning 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päevase tähtaja. Kostjale adresseeritud hagi koos lisadega on edasiandmiseks vastu võtnud kostja .a. TsMS § 322 lg 1 alusel kohus loeb menetlusdokumendid JL’le kättetoimetatuks. Kirjaliku vastuse esitamise tähtpäev saabus seega . Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu .a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr , mille kohaselt hageja andis kostjale 50 000 krooni krediiti ja kostja kohustus võlasumma tasuma vastavalt maksegraafikule igakuiste osamaksetena. Lepingu järgi on kostja kohustatud tasuma intressi seaduses sätestatud määras, seega alates on viivise määraks 27,14% krediidisummast ühe aasta kohta, hageja arvestab viiviseid alates . Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, samuti ei reageerinud ja saadetud meeldetuletustele ega lepingu ülesütlemise hoiatusele ja palvele likvideerida kahe nädala jooksul lepingust tulenevad võlgnevused. kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega hageja ütles lepingu üles. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, vastavalt VÕS § 108 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 võlausaldajal on õigus kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustuse rikkumisel selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema

2-06-21310 poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Eeltoodu alusel kohus leiab et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.