2-06-21712/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Määrus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 17. novembril 2006 kell 15.00. Kohus tuvastas: Viru Maakohtule 17.08.2006 esitatud avalduse kohaselt avaldas Viru Maakohtu registriosakond 20.03.2000 OÜ Juulake sundlõpetamisteate seoses osakapitali mittevastavusega Äriseadustikus sätestatule. 18.10.2000 tehti Viru Maakohtu registriosakonnas kanne OÜ Juulake likvideerimismenetluse ja likvideerija määramise kohta. Likvideerimismenetluse käigus on likvideerija selgitanud välja, et osaühingul puuduvad varalised vahendid kohustuste täitmiseks ning osaühing ei ole võimeline likvideerimismenetluse käigus oma kohustusi täitma. Seisuga 10.08.2006 on OÜ-l Juulake (likvideerimisel) likvideerijale teadaolevatel andmetel kohustusi võlausaldajate ees 58 002,50 krooni. Avaldusele lisatud OÜ Juulake (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuste seletuse kohaselt oli OÜ Juulake põhitegevuseks toiduainete valmistamine ja müük. Osaühingu majandustegevus lõpetati alates 01.01.2000. Seoses asjaoludega, et igapäevases tootmistegevuses kasutati renditud ruume ja seadmeid, puudub osaühingul igasugune vara, mille realiseerimisel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega on OÜ-l Juulake (likvideerimisel) kooskõlas PankrS § 1 lg 2 maksejõuetu võlgnik, põhjendades oma nõuet ÄS § 180 lg 51, PankrS § 1 lg 1 ja 2 ning § 13 palub avaldaja algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja OÜ-l Juulake (likvideerimisel) pankrot. 29.08.2006 andis oma nõusoleku tegutseda ajutise pankrotihaldurina T.V, kes kinnitas oma sõltumatust nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Viru Maakohtu 20.09.2006 määrusega algatati OÜ Juulake (likvideerimisel) suhtes pankrotimenetlus ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks T.V. Ajutine pankrotihaldur T.V poolt 30.10.2006 kohtule esitatud aruande kohaselt on OÜ Juulake (likvideerimisel) põhiline tegevusvaldkond pagaritoodete tootmine. Pankrotiasja menetlemise käigus OÜ Juulake (likvideerimisel) (edaspidi ka „Võlgnik“, „oü“ või „Äriühing“) pankrotis on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:

4.Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahuldada võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, millede tagasivõitmine oleks võimalik. Võlgniku viimased tehingud toimusid ca 6 aastat tagasi.Võlgniku tehingute osas nõuete esitamise korral on võimalik esitada aegumise vastuväide. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses likvideerija tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmete suhtes ei ole ajalise piirangu tõttu võimalik esitada nõudmisi, kuna nõuete esitamise aeg on möödunud. Ainukest etteheidet saaks esitada likvideerijale pankrotiavalduse esitamise viivitamisega. Kuid samas puudub põhjuslik seoses maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavaluse esitamise viivitamise vahel. Võlgniku tehingute osas nõuete esitamise korral on võimalik esitada aegumise vastuväide. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses likvideerija tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmete suhtes ei ole ajalise piirangu tõttu võimalik esitada nõudmisi, kuna nõuete esitamise aeg on möödunud. Ainukest etteheidet saaks esitada likvideerijale pankrotiavalduse esitamise viivitamisega. Kuid samas puudub põhjuslik seoses maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavaluse esitamise viivitamise vahel. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui heegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40 000 krooni, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. 3(6)

5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Võlgnik tegeles pagaritoodete tootmisega. Maksejõuetuse põhjustasid arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Oli tihe konkurents, elanikkonna maksevõime oli madal, tegevus tootis kahjumit. Seetõttu 2000.a.-l otsustati oma tegevus lõpetada. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskusi ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Seoses äriühingu lõppemisega tuleb dokumendid anda hoiule. Tulenevalt TsÜS § 46 Ig-st l jääks äriühingu dokumentatsioon 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale V.O-le. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks V.O; mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis; vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Vastavalt taotlusele tasu määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest on ajutisel halduril pankrotiseaduse § 23 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu-hüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud - pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama määruse § 1 lg 7 kohaselt Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Sama määruse § 2 lg 8 kohaselt võib kohus Võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja kandnud seoses menetluse teenindamisega kulusid.

kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kuulanud ära ajutise pankrotihalduri arvamuse ning uurinud kirjalikke tõendeid on kohus jõudnud järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samas puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlgniku seaduslik esindaja kui ka ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et OÜ Juulake (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 130 lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. ÄS § 58 lg 4 kohaselt on pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Vladimir Ostjakovile. PankrS § 165 lg 3 sätestab, et kohus vabastab halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutise halduri vabastamine tema kohustusest. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (alates 16.02.2006 kehtiv redaktsioon) § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur on esitanud arvestuse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste osas, mille kohaselt moodustab ajutise pankrotihalduri tasu tegelikult 8 000 krooni ja pankrotimenetluse kulud 1 500 krooni, kuid seoses pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra muutmisega taotleb ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. 5(6)