Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
VS (S) pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
AS Eesti Krediidipank määruskaebus Võlgnik: VS (isikukood: XXXXXXXXXXX) Pankrotihaldur: Peeter Sepper Võlausaldaja I: OÜ Inkasso Service (registrikood: 12209834), seaduslik esindaja Silver Eensaar Võlausaldaja II: AS Eesti Krediidipank (registrikood: 10237832), lepinguline esindaja Aase Sammelselg Võlausaldaja III: MS (isikukood: XXXXXXXXXX) Võlausaldaja IV: HE (isikukood: XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja 11098031)
V:
OÜ
Santome
(registrikood:
Võlausaldaja VI: Kensapuu Oy Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.12.2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse läbivaatamise kulud AS Eesti Krediidipank kanda.
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja 1(5)
kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Maakohus kuulutas 12.05.2016 määrusega välja VS pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi.
2.14.09.2016 esitas võlgnik pankrotihaldurile kompromissettepaneku ja palus kokku kutsuda võlausaldajate üldkoosoleku kompromissi kinnitamiseks. Kompromissettepaneku kohaselt tasub võlgnik pankrotimenetluse kulude katteks 600 eurot ja võlausaldajate nõuete katteks kokku 4 400 eurot, mis jaguneb proportsionaalselt kõigi kaitstud nõuete vahel. Kompromissettepanekus selgitas võlgnik, et tal puudub vara ja tema sissetulekuks on töötasu 450 eurot kuus. Maksejõuetuse tingis ebaõnnestunud äritegevus. Võlgniku abikaasa on pankrotis ja peres kasvab alaealine laps. Võlgnik sai kokkuleppele C OÜ-ga, kes oli nõus laenama temale ja ta abikaasale kokku 10 000 eurot, millest kumbki kasutab 5 000 eurot oma pankrotimenetluses kompromissi täitmiseks. Käesolevas tsiviilasjas esitatud kompromissi kohaselt tasuks võlgnik igale võlausaldajale 0,588% tunnustatud nõudest: AS Eesti Krediidipank 229 087,36 euro suurusest nõudest 1347,98 eurot; MS 83 085 euro suurusest nõudest 488,88 eurot; HE 287 583,91 euro suurusest nõudest 1692,18 eurot; OÜ Santome 114 920 euro suurusest nõudest 676,21 eurot; OÜ Inkasso Service 11 750,14 euro suurusest nõudest 69,14 eurot; Kensapuu Oy 21 346,49 euro suurusest nõudest 125,61 eurot.
3.06.10.2016 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul osalesid kõik võlausaldajad. Võlgniku esitatud kompromissettepanek võeti üldkoosolekul vastu 517 poolt- ja 229 vastuhäälega, erapooletuid ei olnud. Vastu hääletas AS Eesti Krediidipank. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus kinnitas 19.12.2016 määrusega VS võlausaldajate 06.10.2016 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissi, mille alusel võlgnik tasub pankrotimenetluse kulude katteks 600 eurot ja kaitstud nõuete katteks 4 400 eurot, mis jagunes järgnevalt: - AS Eesti Krediidipank 1347,98 eurot; - MS 488,88 eurot; - HE 1692,18 eurot; - OÜ Santome 676,21 eurot; - OÜ Inkasso Service 69,14 eurot; - Kensapuu Oy 125,61 eurot.
5.Maakohus määras kompromissi täitmise tähtajaks 4 pangapäeva alates kompromissiotsust kinnitava määruse jõustumisest, mille jooksul pidi võlgnik kompromissi täitma. Kompromissi täitmise üle määrati järelevalvet teostama pankrotihaldur Peeter Sepper ning kompromissi kehtivuse ajal võis võlgnik kompromissis nimetatud tehinguid teha ja vara käsutada üksnes pankrotihalduri nõusolekul. Maakohus lõpetas võlgniku panrotimenetluse ning jättis pankrotihalduri vabastamata kuni kompromissist tulenevate kohustuste täitmiseni.
6.PankrS § 180 lg 3 esimene lause sätestab, et kompromiss on tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. 06.10.2016 võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt osalesid koosolekul kõik 6 võlausaldajat. Kompromissi poolt hääletas 5 võlausaldajat, seega rohkem kui pooled kohalviibijatest. Poolt hääletanud võlausaldajatel oli kokku 517 häält, vastu hääletanud võlausaldajal 229 häält, seega poolt hääletanud võlausaldajate nõuded kokku olid rohkem kui 2/3 nõuete summast. 2(5)
Maakohus oli seisukohal, et kompromissotsus vastas PankrS § 180 nõuetele, kompromiss otsustati vajaliku häälteenamusega. HE-le häälte määramisel vea tegemine (määratud oli 286 häält, arvestades aga nõude suurust ja häälte määramise metoodikat, tulnuks talle määrata 288 häält) ei mõjutanud hääletamistulemust ega kompromissi sõlmimist. Koosolekul HE ega ükski teine võlausaldaja määratud häältearvu ei vaidlustanud.
7.PankrS § 183 lg 2 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Maakohus leidis, et kompromissi tegemisel oli järgitud pankrotiseadusest tulenevaid nõudeid. Kompromissotsuse tegi üldkoosolek tulenevalt PankrS § 178 lg-st 3. Kompromissi poolt hääletas PankrS § 180 lg 3 tingimustele vastav osa võlausaldajatest. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 02.09.2016 (PankrS § 180 lg 2). Kompromiss hõlmab kõiki võlausaldajaid, kelle nõuded olid kaitstud ning nõuete rahuldamiseks oli määratud tähtaeg neli pangapäeva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest (PankrS § 180 lg 1). Maakohtul puudusid andmed, et kompromiss oleks tehtud pettuse mõjul või oleks rikutud pankrotiseaduse sätteid. Seega kuulus kompromiss kinnitamisele. PankrS § 189 lg 1 kohaselt teostab kompromissi üle järelevalvet pankrotihaldur. Tulenevalt PankrS § 184 lg-st 4 jättis maakohus pankrotihalduri tema ülesannetest vabastamata. Haldur vabastatakse PankrS § 192 lg 2 alusel pärast kompromissi tähtaja möödumist. Määruskaebus ja selle põhjendused
8.16.01.2016 esitas võlausaldaja AS Eesti Krediidipank määruskaebuse Harju Maakohtu 19.12.2016 määruse peale. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on määruse tegemisel eksinud nii menetlusõiguse rakendamisel kui ka materiaalõiguse kohaldamisel.
9.Määruskaebuse esitaja hinnangul on kompromiss vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi. Maakohus oleks pidanud kompromissi kinnitamisel ja pankrotimenetluse lõpetamisel lisaks formaalsete nõuete täitmisele kontrollima ka kompromissi sisu vastavust tehingule esitatavatele nõuetele. Kohtupraktika kohaselt on võlausaldajate kompromiss võlaõiguslik tehing, mille õiguspärasuse kontrollimine on pankrotimenetluse üle järelevalvet teostava kohtu ülesanne. PankrS § 178 lg 1 järgi on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Kompromissi eesmärk on pankrotivõlgniku tegevuse jätkamise võimaldamine võlausaldajate järeleandmiste teel. Riigikohus on korduvalt märkinud, et pankrotimenetluses on kohtul kohustus tagada pankrotimenetluse läbiviimise seaduslikkus, otstarbekus ja vastavus pankrotimenetluse eesmärkidele ning sisuline järelevalve- ja kontrollikohustus. Riigikohus on selgitanud, et pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita menetlus, kus kohalduvad hagita menetluse põhimõtted, sh uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477 lg-d 5 ja 7). Kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust (PankrS § 3 lg 3). Määruskaebuse kohaselt on kaevatava määruse koostamisel maakohus piirdunud võlausaldajate häälte kokku lugemisega, jättes tähelepanuta tekkinud õigussuhte sisu. Teised võlausaldajad kujundasid määruskaebuse esitaja nõude ümber sellisel määral, mis on määruskaebuse esitajale vastuvõetamatu.
10.Maakohus oleks saanud kompromissi kinnitada üksnes juhul, kui kompromissiga oleks samaväärselt kaitstud nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvid. Kompromissi
3(5)
eesmärk ei ole võlgniku võlgadest vabastamine, vaid temalt ülemääraste kohustuste võtmine. Määruskaebuse esitaja leiab, et võlgnik võiks teha mõistlikke pingutusi kohustuste täitmiseks suuremas ulatuses ning pikema perioodi vältel, kui seda on kompromissis ette nähtud. Kaevatava määruse tegemisel ei ole maakohus halduri taotlust kompromissi kinnitamiseks ja võlausaldajate üldkoosoleku otsust sisuliselt kontrollinud. Maakohtu määruses puuduvad sisulised põhjendused. Määrusest ei ole aru saada, mille alusel jõudis maakohus järeldusele, et kompromissiga on samaväärselt kaitstud nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvid.
11.Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss ei ole õiglane ning on tühine TsÜS § 86 järgi kui heade kommete vastane tehing. Maakohus pidanuks kohtule esitatud kompromissi hindamisel kontrollima selle sisu kooskõla heade kommetega, s.o võlgniku soorituse vastavust ja tasakaalu võlausaldajate rahuldamata jäävate nõuetega.
12.Maakohus oleks pidanud tähelepanu pöörama ka asjaolule, et üks võlausaldajatest on võlgniku lähikondne, kelle nõudel on näilikkuse tunnused. Lisaks oleks maakohus pidanud arvestama asjaoluga, et võlgnik on parimas tööeas, võlgniku perekonnas on vaid üks ülalpeetav ning mingeid objektiivseid põhjuseid mittetöötamiseks või töötamiseks osalise tööajaga ei esine.
13.Võlausaldaja arvates on võlgnikult oodatav sooritus naeruväärselt vähene, arvestades võlausaldajate kanda jääva kahjuga. Kohtu järelevalve sisuline puudumine on loonud olukorra, kus pankrotimenetluse kaudu on võlgnikul võimalik vabaneda täitmata kohustustest ilma mingeid pingutusi tegemata. Võlgniku olukord on kergem kui võetud kohustusi täitvatel vastutustundlikel laenusaajatel. Sellise mõtteviisi toetamine ei vasta ühiskonnas ausalt ja vastutustundlikult mõtlevate inimeste õiglustundele. Ilma kaalukate argumentideta (töövõime puudumine, kõrge iga, palju ülalpeetavaid jmt) rohkem kui 99% ulatuses võlgniku vabastamine kohustuste täitmisest ei tohiks olla kompromissi üle hääletades vähemusse jäänud võlausaldajale siduv. Menetluse edasine käik
14.Võlausaldajad I, III, IV ja V ning pankrotihaldur vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle muutmata. Võlausaldaja VI ja võlgnik ei vastanud määruskaebusele.
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu 19.12.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 tulenevalt kolleegium ei korda maakohtu määruse põhjendusi.
17.PankrS § 178 lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. PankrS § 183 lg 2 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Kohus peab kompromissi kinnitamisel omal algatusel kontrollima seda, kas kompromiss vastab formaalselt seaduse nõuetele ja kas kompromissi ei saavutatud hääletusega mõnda võlausaldajat teistega võrreldes hea usu põhimõtte vastaselt kahjustades või eelistades. Muul alusel kompromissi kinnitamata jätmise eelduseks on vastava vastuväite esitamine kohtule 4(5)
ja selle põhjendamine. Esmajoones puudutab see väiteid kompromissi tühisuse või tühistamise kohta mõne lepinguosalise poolt näiteks pettuse või olulise eksimuse tõttu (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05, p 23). Puudub vaidlus, et kompromiss vastab formaalselt pankrotiseaduses sätestatud nõuetele.
18.Ringkonnakohtu arvates ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust määruskaebuse väide, mille kohaselt on võlausaldaja II nõude rahuldamise ulatus ebamõistlikult väike ja seetõttu on kompromiss heade kommetega vastuolus. Kompromissi puhul on tegemist järeleandmiste teel tehtud otsustusega, mis sõltub võlausaldajate enamuse tahtest. Võlausaldajate enamus on hääletanud kompromissiotsuse vastuvõtmise poolt ja pole alust arvata, et kompromissi kinnitamisega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Paljasõnaline on määruskaebuse esitaja etteheide, et kompromissi poolt hääletades oli teiste võlausaldajate eesmärgiks võlausaldaja II huve kahjustada. Igale võlausaldajale tehakse protsentuaalselt sama suur (s.o 0,588%) väljamakse, mistõttu ei ole eelistatud ühtegi võlausaldajat. Pankrotiseadus ei sätesta kompromissi sõlmimisel võlausaldajate nõuete rahuldamise alammäära.
19.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa jätta kompromissi kinnitamata üksnes seetõttu, et pankrotivõlgniku majanduslik olukord võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõudeid kompromissiga ettenähtust suuremas ulatuses. Kompromissi kinnitamata jätmist võib sellega põhjendada üksnes juhul, kui sellega kahjustataks või eelistataks mõnd võlausaldajat ebaproportsionaalselt (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05, p 22). Määruskaebuse esitaja ei ole kohtule usutavaks teinud, et mõnda võlausaldajat oleks eelistatud või et mõne võlausaldaja nõue saaks kompromissi kinnitamata jätmisel ja pankrotimenetluse jätkumisel rahuldatud suuremas ulatuses kui praegu.
20.Sellele et pankrotimenetluse jätkumisel ei oleks tõenäoline võlausaldajate nõuete rahuldamine suuremas määras viitab muuhulgas see, et nõudeid on võlgniku vastu 747 772,90 eurot (tl 91), kuid ajutise halduri arvamuse kohaselt võlgnikul vara puudub ja tea sissetulekuks on töötasu OÜ-s K 388,24 eurot (neto). Võlgniku abikaasa AS on samuti pankrotis ja peres on üks ülalpeetav alaealine laps (tl 32-36). Lisaks tuleb võlgnikul kanda pankrotimenetluse kulud 600 eurot. Arvestades neid asjaolusid, ei ole usutav, et kohustustest vabastamise menetluses on võimalik võlgnikul rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas määras.
21.Määruskaebuse esitaja väide, et võlausaldaja MS nõudel on näilikkuse tunnused üksnes seetõttu, et ta on võlgniku lähikondne, on oletuslik. Võlausaldaja II ei ole esile toonud asjaolusid, mis muudaksid tema väite usutavaks.
22.Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Teised menetlusosalised ei ole ringkonnakohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud, mistõttu ei kuulu nende menetluskulud rahaliselt kindlaks määramisele.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.